Aatomimudel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Aatomimudel''' on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. ==Aatomimudeleid== ===Demokritose atomistika=== Demokritos ...'
 
3. rida: 3. rida:
==Aatomimudeleid==
==Aatomimudeleid==
===Demokritose atomistika===
===Demokritose atomistika===
[[Demokritos]] (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked jagamatud osakesed (aatomid), mille erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud ained.
[[Demokritos]] (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid). Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist.

===Daltoni mudel===
[[John Dalton]] avaldas [[1808]] raamatu "[[A New System of Chemical Philosophy]]", milles ta esitas hüpoteesi, et igale [[keemiline element|keemilisele elemendile]] vastab jagamatu osake (aatom). Eri elementide aatomid erinevad [[mass]]i poolest. Ühe elemendi aatomid on ühesuguse suuruse ja massiga. Eri [[Keemiline aine|keemilistes ainetes]] on aatomid omavahel ühendatud; [[keemiline reaktsioon|keemiliste reaktsioonide]] käigus muutub selle ühenduse viis. Keemilised protsessid ei saa aatomeid tekitada ega purustada.

===Dünamiidimudel===
{{vaata|Dünamiidimudel}}
[[Philip Lenard]]i [[dünamiidimudel]]i ([[1903]]) järgi koosnevad aatomid suurelt jaolt tühjast ruumist pöörlevate elektriliste [[dipool]]ide (dünamiidide) vahel.

===Thomsoni aatomimudel===
{{vaata|Thomsoni aatomimudel}}
[[Joseph John Thomson]]i välja töötatud [[Thomsoni aatomimudel]]i (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest [[elektrilaeng]]ust ja negatiivse elektrilaenguga [[elektron]]idest, mis selles liiguvad.


{{pooleli}}
{{pooleli}}

Redaktsioon: 31. jaanuar 2010, kell 11:23

Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Aatomimudeleid

Demokritose atomistika

Demokritos (umbes 400 eKr) postuleeris, et on olemas mitmesuguse kujuga tahked massiivsed jagamatud osakesed (aatomid). Nad võivad olla ümmargused, siledad, ebakorrapärased, kõverad jne; nad erinevad ainult kujult. Nende erinevatest kombinatsioonidest moodustuvad meile tuntud kehad. Kehade erinevus sõltub aatomite erinevusest ning nende vastastikusest asendist.

Daltoni mudel

John Dalton avaldas 1808 raamatu "A New System of Chemical Philosophy", milles ta esitas hüpoteesi, et igale keemilisele elemendile vastab jagamatu osake (aatom). Eri elementide aatomid erinevad massi poolest. Ühe elemendi aatomid on ühesuguse suuruse ja massiga. Eri keemilistes ainetes on aatomid omavahel ühendatud; keemiliste reaktsioonide käigus muutub selle ühenduse viis. Keemilised protsessid ei saa aatomeid tekitada ega purustada.

Dünamiidimudel

 Pikemalt artiklis Dünamiidimudel

Philip Lenardi dünamiidimudeli (1903) järgi koosnevad aatomid suurelt jaolt tühjast ruumist pöörlevate elektriliste dipoolide (dünamiidide) vahel.

Thomsoni aatomimudel

 Pikemalt artiklis Thomsoni aatomimudel

Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad.