Vastne: erinevus redaktsioonide vahel
P täps |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Nachtkerzenschwaermer Raupe.jpg|thumb|Liblikavastseid nimetatakse [[röövik]]uiks]] |
[[Pilt:Nachtkerzenschwaermer Raupe.jpg|thumb|Liblikavastseid nimetatakse [[röövik]]uiks]] |
||
'''Vastne''' ehk '''larv''' (ladina ''larva'') on [[moone (bioloogia)|moondelise]] arenguga [[loomad]]e esimene arengustaadium (vastsetaadium) pärast [[muna]]st vms. koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt [[valmik]]ust. Vastseid esineb näiteks [[putukad|putukatel]], [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] jne. |
'''Vastne''' ehk '''larv''' (ladina ''larva'') on [[moone (bioloogia)|moondelise]] arenguga [[loomad]]e esimene arengustaadium (vastsetaadium) pärast [[muna]]st vms. koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt [[valmik]]ust. Vastseid esineb näiteks [[putukad|putukatel]], [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] jne. |
||
Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks konna vastsed elavad vees, valmikud kuival. [[Vääneljalalised|Vääneljalaliste]] vastne on liikumisõimeline ja seda kasutatakse liigi levimiseks, sest vääneljalaliste valmik on liikumisvõimetu. |
|||
Harilikult ei ole vastsed võimelised sigima. Mõne loomaliigi vastsed on aga omandanud suguvõime ja nad ei moondugi valmikuks. Niisugust arenguteed nimetatakse [[neoteenia]]ks ehk vastsesigimiseks. |
|||
== Vastsejärgud == |
== Vastsejärgud == |
||
{{Vaata|Vastsejärgud}} |
{{Vaata|Vastsejärgud}} |
||
Erinevate organismirühmade vastsejärkude morfoloogia on väga mitmekesine. Olenevalt organismirühmast saab eristada arvukalt vastsestaadiumeid, millest paljud kannavad spetsiifilisi nimetusi |
Erinevate organismirühmade vastsejärkude morfoloogia on väga mitmekesine. Olenevalt organismirühmast saab eristada arvukalt vastsestaadiumeid, millest paljud kannavad spetsiifilisi nimetusi, näiteks liblikavastsed on [[röövik]]ud, konnavastsed on [[kulles]]ed, kalavastsed on [[maim]]ud, paljudel vähkidel on [[nauplius]]ed, [[rõngussid]]el ja mõnel limustel [[trohhofoor]]id ehk pärgvastsed. |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[Röövik]] |
|||
[[Kategooria:Zooloogia]] |
[[Kategooria:Zooloogia]] |
||
Redaktsioon: 12. detsember 2009, kell 11:51
Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengustaadium (vastsetaadium) pärast munast vms. koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jne.
Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks konna vastsed elavad vees, valmikud kuival. Vääneljalaliste vastne on liikumisõimeline ja seda kasutatakse liigi levimiseks, sest vääneljalaliste valmik on liikumisvõimetu.
Harilikult ei ole vastsed võimelised sigima. Mõne loomaliigi vastsed on aga omandanud suguvõime ja nad ei moondugi valmikuks. Niisugust arenguteed nimetatakse neoteeniaks ehk vastsesigimiseks.
Vastsejärgud
Pikemalt artiklis Vastsejärgud
Erinevate organismirühmade vastsejärkude morfoloogia on väga mitmekesine. Olenevalt organismirühmast saab eristada arvukalt vastsestaadiumeid, millest paljud kannavad spetsiifilisi nimetusi, näiteks liblikavastsed on röövikud, konnavastsed on kullesed, kalavastsed on maimud, paljudel vähkidel on naupliused, rõngussidel ja mõnel limustel trohhofoorid ehk pärgvastsed.