Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Wilson44691 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Image:OilShaleEstonia.jpg|thumb|Kukersiit.]]
[[Image:Kukersite.JPG|thumb|Kukersiit.]]
[[Image:Kukersite.JPG|thumb|Kukersiit.]]



Redaktsioon: 17. november 2009, kell 22:32

Kukersiit.
Kukersiit.

Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus.

Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest.[1]

"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara.

Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[2] Eesti maapõues leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[3]

Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda mainitud 1777. aastal August Wilhelm Hupeli poolt.[4] Kivim on saanud nime Kukruse mõisa saksakeelse nime "Kuckers" järgi.[5] Nime andis kivimile balti-saksa geoloog Friedrich Schmidt.[6]

Vaata ka

Viited

  1. Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
  2. Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555
  3. Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853
  4. Hupel, A. W. (1777). TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland. Bd. II. Riga. 1–768.
  5. Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 30. ISBN 9985976347
  6. Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 314. ISBN 9985501853

Kirjandus

  • Aarna, A. (1989). Põlevkivi. Valgus. 191 lk.
  • Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853
  • Kattai, V. (2003). Põlevkivi – õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. 162 lk. ISBN 9985815467
  • Kattai, V., Saadre, T. & Savitski, L. (2000). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus. 226 lk. ISBN 9985815300