Tuumamagnetresonantsspektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zosma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Tuumamagnetresonantsspektroskoopia''' (lühend '''TMR spektroskoopia''') on [[raadiosagedusdiapasoon]]is töötav [[spektroskoopia]] liik, mille puhul [[spekter|spektri]] saamiseks rakendatakse tugevasse [[püsimagnetväli|püsimagnetvälja]] (4...24 [[tesla|T]]) viidud aine [[aatomituum]]ade [[ergastamine|ergastamist]] ja sellele järgneva [[kiirgus]]e registreerimist.
'''Tuumamagnetresonantsspektroskoopia''' (lühend '''TMR spektroskoopia''') on [[raadiosagedusdiapasoon]]is töötav [[spektroskoopia]] liik, mille puhul [[spekter|spektri]] saamiseks rakendatakse tugevasse [[püsimagnetväli|püsimagnetvälja]] (4...24 [[tesla|T]]) viidud aine [[aatomituum]]ade [[ergastamine|ergastamist]] ja sellele järgneva [[kiirgus]]e registreerimist.


Erinevate aatomituumade signaalide sagedused on väga erinevad. Nad on lineaarses sõltuvuses tuuma güromagneetilisest konstandist ja talle rakenduva magnetvälja tugevusest, ulatudes praeguste TMR spektromeetrite korral mõnest [[megaherts]]ist umbes 1 [[gigaherts]]ini. Vajalik magnetväli saadakse enamasti [[ülijuhtmagnet]]i abil.
Erinevate aatomituumade signaalide sagedused on väga erinevad. Nad on lineaarses sõltuvuses tuuma güromagnetilisest konstandist ja talle rakenduva magnetvälja tugevusest, ulatudes praeguste TMR spektromeetrite korral mõnest [[megaherts]]ist umbes 1 [[gigaherts]]ini. Vajalik magnetväli saadakse enamasti [[ülijuhtmagnet]]i abil.


Enim mõõdetavad tuumad ([[Isotoop|isotoobid]]) on <sup>1</sup>H, <sup>13</sup>C, <sup>19</sup>F, <sup>31</sup>P, jt.
Enim mõõdetavad tuumad ([[Isotoop|isotoobid]]) on <sup>1</sup>H, <sup>13</sup>C, <sup>19</sup>F, <sup>31</sup>P, jt.

Redaktsioon: 8. november 2009, kell 23:58

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Erinevate aatomituumade signaalide sagedused on väga erinevad. Nad on lineaarses sõltuvuses tuuma güromagnetilisest konstandist ja talle rakenduva magnetvälja tugevusest, ulatudes praeguste TMR spektromeetrite korral mõnest megahertsist umbes 1 gigahertsini. Vajalik magnetväli saadakse enamasti ülijuhtmagneti abil.

Enim mõõdetavad tuumad (isotoobid) on 1H, 13C, 19F, 31P, jt.

TMR on üks olulisematest orgaaniliste ühendite struktuuri uurimise ja identifitseerimise meetoditest.

Eestis kasutatakse tuumamagnetresonantsspektromeetriat näiteks -s, KBFI-s ja TTÜ keemiainstituudis. Peamised TMR spektromeetrite tootjad on Bruker BioSpin Gmbh, Varian Inc. ja Jeol Inc.

Välislingid