Barnim IX: erinevus redaktsioonide vahel
interwiki: en |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Barnim-IX-Pommern.jpg|thumb|Barnim IX von Pommern-Stettin]] |
[[Pilt:Barnim-IX-Pommern.jpg|thumb|Barnim IX von Pommern-Stettin]] |
||
| ⚫ | |||
Barnim oli Pommeri hertsogi [[Bogislaw X]] ([[1454]]–[[1523]]) ja tema teise abikaasa Anna Jagiellonica ([[1476]]–[[1503]]) poeg. Tema vanaisad olid Pommeri hertsog [[Erich II]] ([[1425]]–[[1474]]) ja [[Poola]] kuningas [[Kazimierz IV]] ([[1427]]–[[1492]]). Ta sai Pommeri hertsogiks pärast oma isa surma. |
|||
| ⚫ | |||
[[2. veebruar]]il [[1525]] abiellus Barnim [[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich I]] tütre Anne von Braunschweig-Lüneburgiga ([[1502]]–[[1568]]). |
|||
Barnim valitses esialgu koos oma vanema venna [[Georg I (Pommer)|Georgiga]] kogu Pommerit, pärast tolle surma ([[1531]]) aga jagati riik tema ja vennapoeg [[Philipp I (Pommer-Wolgast)|Philippi]] vahel, Barnimist sai Pommer-[[Stettin]]i hertsog. [[1534]]. viisid Barnim ja Philipp Pommeris läbi [[reformatsioon]]i. [[1559]] määrati Barnim ja Philipp keisri poolt Liivimaa küsimuses riigikomissarideks. Barnim ei saanud Liivimaad kuigivõrd aidata, sest Pommer ise oli suhteliselt vaene ning [[Hansa Liit]] ei olnud Liivimaa aitamisest eriti huvitatud (Tallinn ja Riia püüdsid takistada Hansa Vene-kaubandust). Lisaks sellele suri [[1560]]. aastal ka Philipp ning Barnimist sai kogu Pommeri valitseja. [[1569]]. aastal loobus ta troonist ning suri 4 aastat hiljem Stettinis. |
|||
Barnim valitses esialgu koos oma vanema venna [[Georg I (Pommer)|Georg I-ga]] kogu Pommerit, pärast tolle surma [[1531]] aga jagati riik tema ja vennapoja [[Philipp I (Pommer-Wolgast)|Philipp I]] vahel, Barnimist sai Pommer-[[Stettin]]i hertsog. |
|||
Tema esimesed valitsusaastad möödusid tülis [[Brandenburg]]i markkrahvkonnaga, mis soovis Pommerit liidendada. [[1529]] sõlmiti lepe, millega Pommer sai iseseisvake tingimusel, et kui hertsogi perekond välja sureb, siis läheb Pommer Brandenburgile. |
|||
[[1534]] korraldasid Barnim ja Philipp Pommeris [[reformatsioon]]i. Barnim ühines [[1536]] ka [[Schmalkaldeni liiga]]ga. [[1546]]–[[1547]] toimus [[Schmalkaldeni sõda]], milles liiga lüüa sai. Pommer ei osalenud sõjategevuses, kuid pidi vastu võtma [[1548]] sõlmitud [[Augsburgi vaherahu]] ja maksma [[Karl V]]-le ränka maksu. |
|||
[[1559]] määras keiser Barnimi ja Philippi Liivimaa küsimuses riigikomissarideks. Barnim ei saanud Liivimaad kuigivõrd aidata, sest Pommer ise oli suhteliselt vaene ja [[Hansa Liit]] ei olnud Liivimaa aitamisest eriti huvitatud, sest Tallinn ja Riia püüdsid takistada Hansa Vene-kaubandust. |
|||
[[1560]] Philipp suri ja Barnimist sai kogu Pommeri valitseja. [[3. veebruar]]il [[1569]] loobus ta troonist, andis selle üle [[Johann Friedrich]]ile ([[1542]]–[[1600]]), kes oli Philippi 10 lapsest vanim, ja suri 4 aastat hiljem Stettinis. |
|||
[[Kategooria:Monarhid]] |
[[Kategooria:Monarhid]] |
||
Redaktsioon: 23. oktoober 2009, kell 22:06
Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.
Barnim oli Pommeri hertsogi Bogislaw X (1454–1523) ja tema teise abikaasa Anna Jagiellonica (1476–1503) poeg. Tema vanaisad olid Pommeri hertsog Erich II (1425–1474) ja Poola kuningas Kazimierz IV (1427–1492). Ta sai Pommeri hertsogiks pärast oma isa surma.
2. veebruaril 1525 abiellus Barnim Heinrich I tütre Anne von Braunschweig-Lüneburgiga (1502–1568).
Barnim valitses esialgu koos oma vanema venna Georg I-ga kogu Pommerit, pärast tolle surma 1531 aga jagati riik tema ja vennapoja Philipp I vahel, Barnimist sai Pommer-Stettini hertsog.
Tema esimesed valitsusaastad möödusid tülis Brandenburgi markkrahvkonnaga, mis soovis Pommerit liidendada. 1529 sõlmiti lepe, millega Pommer sai iseseisvake tingimusel, et kui hertsogi perekond välja sureb, siis läheb Pommer Brandenburgile.
1534 korraldasid Barnim ja Philipp Pommeris reformatsiooni. Barnim ühines 1536 ka Schmalkaldeni liigaga. 1546–1547 toimus Schmalkaldeni sõda, milles liiga lüüa sai. Pommer ei osalenud sõjategevuses, kuid pidi vastu võtma 1548 sõlmitud Augsburgi vaherahu ja maksma Karl V-le ränka maksu.
1559 määras keiser Barnimi ja Philippi Liivimaa küsimuses riigikomissarideks. Barnim ei saanud Liivimaad kuigivõrd aidata, sest Pommer ise oli suhteliselt vaene ja Hansa Liit ei olnud Liivimaa aitamisest eriti huvitatud, sest Tallinn ja Riia püüdsid takistada Hansa Vene-kaubandust.
1560 Philipp suri ja Barnimist sai kogu Pommeri valitseja. 3. veebruaril 1569 loobus ta troonist, andis selle üle Johann Friedrichile (1542–1600), kes oli Philippi 10 lapsest vanim, ja suri 4 aastat hiljem Stettinis.