Bakteriofaagid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
sün-id |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Bakteriofaagid''' on |
'''Bakteriofaagid''' ehk '''bakteriviirused''' ehk '''faagid''' on [[bakter]]ite [[viirus]]ed. |
||
Mõõtmetelt jäävad vahemikku |
Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. |
||
Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid ([[nukleoproteiidid|nukleoproteiide]]), mis erinevad [[bakter]]i valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid. |
|||
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: |
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: |
||
*virulentsed faagid |
*'''virulentsed faagid''' – põhjustavad bakteriraku [[lüüs]]umist. |
||
*mõõdukad ehk tempereeritud faagid |
*'''mõõdukad''' ehk '''tempereeritud faagid''' – algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad. |
||
[[Kategooria:Viirused]] |
[[Kategooria:Viirused]] |
Redaktsioon: 22. oktoober 2009, kell 22:30
Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm.
Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad bakteri valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid.
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:
- virulentsed faagid – põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
- mõõdukad ehk tempereeritud faagid – algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.