August Riismann: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Riisman astus 1920. aastal [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kompartei]]sse. Ühtlasi kuulus Riisman 1920. aastate alguses [[Eesti Õpetajate Selts]]i juhatusse. |
Riisman astus 1920. aastal [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kompartei]]sse. Ühtlasi kuulus Riisman 1920. aastate alguses [[Eesti Õpetajate Selts]]i juhatusse. |
||
Aastail 1922–1925 täiendas Riisman |
Aastail 1922–1925 õpetaja ning eesti koolide inspektorina töötades täiendas Riisman ennast Leningradi Riikliku [[Andrei Ždanov]]i nimelise Ülikooli kaugõppe osakonnas. |
||
| 16. rida: | 14. rida: | ||
Illegaalse poliitilise tegevuse tõttu EKP-s põgenes ta 1922. aastal [[Nõukogude Venemaa]]le. |
Illegaalse poliitilise tegevuse tõttu EKP-s põgenes ta 1922. aastal [[Nõukogude Venemaa]]le. |
||
Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva [[EKP Keskkomitee]] liikmeks ja saadeti sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle [[Eesti]]ssse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks; põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.</ref> Samuti püüdis August Riisman sõlmida sidemeid legaalselt tegutseva [[Eesti Tööliste Partei]]ga eesmärgil alustada salajast koostööd riigikogu valimistel, kuid [[20. aprill]]il 1926 politsei tabas Riismani ning järgmisel päeval keelustati ka Eesti Tööliste Partei tegevus.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139- |
Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva [[EKP Keskkomitee]] liikmeks ja saadeti sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle [[Eesti]]ssse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks; põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 130, 138-139.</ref> Samuti püüdis August Riisman sõlmida sidemeid legaalselt tegutseva [[Eesti Tööliste Partei]]ga eesmärgil alustada salajast koostööd riigikogu valimistel, kuid [[20. aprill]]il 1926 politsei tabas Riismani ning järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei tegevus.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.">Ülevaade EKP ajaloost, II. Tln, 1963, lk 139-141.</ref> |
||
== Eestis sõjakohtu all == |
|||
August Riisman anti Eesti Vabariigi sõjakohtu alla ja lasti maha ööl vastu [[23. aprill]]i 1926. |
August Riisman anti [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] sõjakohtu alla, mõisteti riigi õõnestamise eest surma ja lasti maha ööl vastu [[23. aprill]]i 1926. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 21. september 2009, kell 06:11
August Riismann (vene keeles Рийсман Аугуст Тынисович) (28. veebruar 1890 Rapla maakond – 23. aprill 1926 Tallinn; hukati) oli õpetaja ja kommunistlik poliitik Eestis ja Venemaal. Kasutanud ka nime August Ristmets.
Õppis Pedagoogilistel kursustel ja seejärel töötas aastast 1908 rahvaõpetajana Tallinnas ja Kodilas. Aastal 1914 Riisman mobiliseeriti Venemaa Keisririigi sõjaväkke.
Riisman astus 1920. aastal komparteisse. Ühtlasi kuulus Riisman 1920. aastate alguses Eesti Õpetajate Seltsi juhatusse.
Aastail 1922–1925 õpetaja ning eesti koolide inspektorina töötades täiendas Riisman ennast Leningradi Riikliku Andrei Ždanovi nimelise Ülikooli kaugõppe osakonnas.
Poliitiline tegevus Eestis ja Venemaal
Riisman astus 1919. aastal poliitilisse ellu, ühines kommunistliku liikumisega ja sai aastal 1921 Rapla vallavalitsuse liikmeks.
Illegaalse poliitilise tegevuse tõttu EKP-s põgenes ta 1922. aastal Nõukogude Venemaale.
Aastal 1925 koopteeriti Riisman sellal Venemaal asuva EKP Keskkomitee liikmeks ja saadeti sama aasta teisel poolel illegaalsele tööle Eestissse, nimelt EKP Tallinna ja Harjumaa piirkonna vastutavaks organisaatoriks; põrandaalusena tegi ta järgnevatel kuudel kommunistlikku propagandat, valmistas lendlehti ja korraldas nende levitamist.[1] Samuti püüdis August Riisman sõlmida sidemeid legaalselt tegutseva Eesti Tööliste Parteiga eesmärgil alustada salajast koostööd riigikogu valimistel, kuid 20. aprillil 1926 politsei tabas Riismani ning järgmisel päeval keelustati ajutiselt ka Eesti Tööliste Partei tegevus.[2]
Eestis sõjakohtu all
August Riisman anti Eesti Vabariigi sõjakohtu alla, mõisteti riigi õõnestamise eest surma ja lasti maha ööl vastu 23. aprilli 1926.