Melatoniin: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: vi:Melatonin |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{| align="right" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; margin-bottom: 5px; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse; border-color: #C0C090; width:300px;" |
|||
! align="center" style="border: 1px solid #C0C090; background-color: #F8EABA;" colspan="2"| '''Melatoniin''' |
|||
|- |
|||
| style="border:1px solid #C0C090" align="center" colspan="2" | [[Pilt:Melatonin2.svg|200px]] |
|||
|- |
|||
| style="border:1px solid #C0C090" | [[Keemiline valem]] |
|||
| style="border:1px solid #C0C090" | C<sub>13</sub>H<sub>16</sub>N<sub>2</sub>O<sub>2</sub> |
|||
|- |
|||
| style="border:1px solid #C0C090"| [[Molekulmass]] |
|||
| style="border:1px solid #C0C090"| 232,278 [[gramm|g]]/[[mool|mol]] |
|||
|} |
|||
'''Melatoniin''' on [[käbinääre|käbinäärmes]] sünteesitav [[hormoon]], mis reguleerib inimese bioloogilist [[ööpäevarütm]]i. Melatoniini esineb ka teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev [[antioksüdant]]. |
'''Melatoniin''' on [[käbinääre|käbinäärmes]] sünteesitav [[hormoon]], mis reguleerib inimese bioloogilist [[ööpäevarütm]]i. Melatoniini esineb ka teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev [[antioksüdant]]. |
||
Redaktsioon: 16. august 2009, kell 19:50
| Melatoniin | |
|---|---|
| |
| Keemiline valem | C13H16N2O2 |
| Molekulmass | 232,278 g/mol |
Melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniini esineb ka teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev antioksüdant.
Melatoniini kasutatakse unehäirete ravis, 1993. aastast on see toidulisandina müügil Ameerika Ühendriikides. Paljudes maailma riikides on melatoniin käsimüügis, kuid Austraalias, Uus-Meremaal ning Euroopa Liidus kuulub see retseptiravimite alla. Eestis on melatoniini võimalik osta käsimüügis olevate kaubamärkide "Melatonina Diet" ja "Sleep Aid" all.
Biosüntees
Melatoniini sünteesi hulka kontrollivad hüpotaalamusest algavad närviteed, mille aktiivsus sõltub reetina fotoretseptorite aktiveerumisest, ehk silmadeni jõudva valguse hulgast. Melatoniini tootmine hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist ning saavutab maksimaalse taseme kella 2 kuni 4 paiku. Pärast seda hakkab melatoniini tootmine langema.
Kasutamine
Melatoniini kasutatakse unehäirete, ajavahestressi ning nn. kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti ADHD ravil, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatest unetust.