Erinevus lehekülje "Platon Zubov" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
 
[[Pilt:Platon Zubov.JPG|thumb|Platon Zubov]]
[[Vürst]] '''Platon Aleksandrovitš Zubov''' (Платон Александрович Зубов; [[26. november|26. (15.) november]] [[1767]] – [[19. aprill|19. (7.) aprill]] [[1822]] [[Joniškis]]) oli [[Venemaa]] riigitegelane, [[Katariina II]] soosik. Ta nimetas end hiljem '''von Zuboff'''.
Zubovi iseloom oli kapriisne ja muutlik. Ta protežeeris [[Aleksandr Suvorov]]it ja [[Deniss Fonvizin]]it. Arvatakse, et tema algatas [[Aleksandr Radištšev]]i ja [[Nikolai Novikov]]i jälitamise.
 
Troonipärijale [[Paul I|Paul]]ile ei avaldanud ta üldse austust. Katariina surm viis Zubovi hullumeelsuse äärele. Kümme päeva varjas ta end oma õe Olga juures. Üheteistkümnendal päeval külastas teda keiser Paul I, kes jõi tema terviseks ja soovis talle "nii palju õitsenguaastaid, kui selles peekris on tilku". Aastal [[1797]] aga jäeti ta ilma kõigist ametikohtadest, aastal [[1800]] tema mõisad konfiskeeriti ja tal soovitati tungivalt riigist lahkuda. Tänu Paul I lähedase, Kuramaa Code, Vecsaule ja Jaunsaule mõisnikmõisniku krahv [[Ivan Pavlovitš Kutaissov|Ivan Kutaissov]]i eestkostele sai ta oma mõisad tagasi.
 
Pauli valitsemisajal reisis Zubov mööda Euroopat, kus teda näidati kui kurioosumit. [[Teplice|Teplitz]]is armus ta krahvinna de la Roche-Aimontisse. Hiljem tegi ta abieluettepaneku Kuramaa vüstitarile, kuid see lükati tagasi. Pärast üht [[duell]]i, milles ta häbistavalt keeldus osalemast ja milles tema abi tappis [[Louis XVI]] nõo ševaljee de Saxe'i, tõmbus Zubov tagasi [[Rundāle loss|Ruhentali loss]]i.

Navigeerimismenüü