Abeelia: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: tr:Abelya |
P robot muutis: cs:Abélie |
||
132. rida: | 132. rida: | ||
[[Kategooria:kuslapuulised]] |
[[Kategooria:kuslapuulised]] |
||
[[cs: |
[[cs:Abélie]] |
||
[[da:Abelia]] |
[[da:Abelia]] |
||
[[en:Abelia]] |
[[en:Abelia]] |
Redaktsioon: 15. juuli 2009, kell 16:05
Abeelia (Abelia R. Br.) on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.
Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus
Perekonna autor on Robert Brown (1818).
Sünonüümina on kasutatud nime Vesalea.
Perekond on nime saanud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi[1].
Traditsiooniliselt arvatakse abeelia kuslapuuliste sugukonda.
Angiosperm Phylogeny Group (süsteem APG II) arvab abeelia koos harakkuljuse, Dipelta, kolkvitsia ja Zabelia'ga harakkuljuseliste sugukonda.
Perekonna Zabelia liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.
Levik
Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).
Välimus
Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1...6 m (tavaliselt 1,5...2,5 m) kõrgused põõsad.
Lehed
Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliimaga liigid heitlehised.
Lehed asetsevad vastamisi või kolmeleheliste männastena.
Nad on munajad terava tipuga, läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1[2] või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[3].
Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
Õied
Õied asetsevad 1...8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varretipus.
Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on Abelia floribunda, rippuvad, valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), kellukjad (lehterjad või torujad[4], viietise krooniga ja punase viietise tupega, 1...5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied. Mõnel liigil jäävad tupplehed pärast kroonlehtede langemist alles.
Sigimik on kolme pesaga. Õies on neli tolmukat.[5]
Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).
Vili
Vili on nahkja kestaga pähklike[6].
Liigid ja hübriidid
Abeelia perekonda kuulub vähemalt 30 liiki ja palju hübriide.
- Liike
|
|
- Hübriide
- Abelia ×grandiflora (Abelia chinensis × Abelia uniflora; suureõieline abeelia)
- Abelia ×rupestris
Ökoloogia
Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:
- Acleris askoldana (Abelia spathulata)
- Agrapha albostriata (suureõieline abeelia)
- Biston robustus (Abelia spathulata)
- Eumeta minuscula (suureõieline abeelia)
- Hemaris thysbe
- Heterolocha stulta (Abelia spathulata)
- Microleon longipalpis (suureõieline abeelia)
- Odontopera arida (suureõieline abeelia)
- Phthonosema invenustaria (Abelia serrata)
- Synegia hadassa (Abelia spathulata)
- Wilemania nitobei (Abelia spathulata)
Aiandus
Teatud abeelialiigid on populaarsed dekoratiivsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.
Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi pärast.
On olemas nii külmakartlikke liike, mis peaaegu üldse pakast ei talu, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse avamaal ainult külmakindlamaid liike.[7]
Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on tarvis ohtrat kastmist.
Et abeeliad taluvad ulatuslikku lõikamist, saab neid kasutada elavtara jaoks.
Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.
Viited
- ↑ Archibald William Smith. A Gardener's Handbook of Plant Names, lk 11. Google'i raamat
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
- ↑ TEA entsüklopeedia
Kirjandus
- Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
- Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.
Välislingid
Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid en:Abelia ja en:List of Lepidoptera that feed on Abelia ning prantsus- ja venekeelset Vikipeediat seisuga 14.3.2009.