Tegusõnafraas

Verbifraas ehk tegusõnafraas on fraas, mille põhisõna on verb ehk tegusõna. Verbifraas koosneb verbist ja tavaliselt veel ühest või mitmest laiendist. Verbi laiendiks võib olla mis tahes lauseliige, välja arvatud täiend.

Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, sest tegusõna sisust sõltub laiendi olemasolu ja kääne. Alus ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja ümberpöördult.

Tüüpiline verbifraasiga lause on näiteks "Tüdruk mängib palli" ("mängib palli" on verbifraas).

Verbifraas täidab lauses sama rolli mis tegusõna. Seega annab verbifraas lauses edasi tegevust ja on lause grammatilise ja semantilise struktuuri kese.

Verbifraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP (verb phrase).

Verbifraasi põhisõna vorm

Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi pöördeline vorm, näiteks: "Poiss sööb saia. Isa kuulab raadiot." Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk käändeline verbivorm, näiteks "Vanaema kutsus mind saia sööma. Karl tahtis hirmsasti palli mängida."

Verbifraasi laiendid

Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või protsessi. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja tähendus. Verbifraasi laiendid sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.

Seotud laiendid sõltub verbist nii sisult kui vormilt, ta väljendab sündmuse osalisi, näiteks lauses "Mari kohtus emaga" on "emaga" seotud laiend.

Vaba laiendid sõltub põhjast minimaalselt, ta väljendab sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses "Rääkisin toas emaga." on "toas" vaba laiend.

Tüüpilised verbifraasid on näiteks jookseb, lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures.

Eesti verbifraasi omadused

Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada, näiteks lauses "Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla" võib verbifraasi "kukkus kõrgelt kaljult alla" asendada samaväärsega, näiteks "puhkes nutma".

Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi, näiteks "ostis raamatu" (mille?), "luges raamatut" (mida?), "räägin sinust" (kellest?), "tutvun sinuga" (kellega?), "ema ja tütar räägivad ilmast" (millest?).

Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd "postiljon toob iga päev värske ajalehe", "iga päev toob postiljon värske ajalehe".

Verbifraasi saab üldlaiendiga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd "Kersti jõudis tööle", "Kersti jõudis ilmselt tööle".

Välislingid

• Eesti keele käsiraamat