Arutelu:Tegusõnafraas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Alus ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja ümberpöördult.

See jutt käib vist ainult finiitfraaside kohta. Aga jääb arusaamatuks, mismoodi see rektsiooni kaudu mõjutamine käib. Võib-olla on mõeldud ühildumist? Andres 10. juuni 2009, kell 07:20 (UTC)

Artikli alguses on öeldud, et verbifraasil peab olema laiendeid, aga näitena on toodud "jookseb". Andres 10. juuni 2009, kell 07:24 (UTC)


Tegelikult võiks artikli pealkiri nüüd olla eestikeelne Tegusõnafraas. Katrek


Tegusõnafraas täidab lauses sama rolli mis tegusõna – annab edasi tegevust

Tegusõna ega tegusõnafraas ei pruugi anda edasi tegevust: Raamat on laual (tegevust pole), Õpetaja on vanemaks jäänud (tegevust pole), Jooksmine tuleb sul hästi välja (esimene sõna annab küll tegevust edasi, aga tegusõnafraas mitte). Viimasest näitest tuleb ka välja, et tegevust edasi anda võib ka nimisõna (jääb küll segaseks, mis tähendab "edasi anda", võib-olla see ei ole edasiandmine). Andres 11. juuni 2009, kell 01:55 (UTC)
"Annab edasi tegevust" grammatikat silmas pidades. Vt arutelu öeldise juures.Katrek 11. juuni 2009, kell 08:16 (UTC)
Noh, seal on lõppjärelduseks, et artiklis praegu olev kehv formuleering on parem kui mitte midagi.
Peame tagama, et kuskil poleks väära või eksitavat formuleeringut.
Peale selle, minu meelest on "annab edasi" ebamäärane. Kui tegu on terminiga, peaks selle kohta artikkel olema; kui ei, siis tuleb selgemalt sõnastada. Andres 12. juuni 2009, kell 02:38 (UTC)

Alus ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest tegusõna ja aluse vahel on predikatsiooniseos: tegusõna mõjutab alust ja ümberpöördult.

Ikka veel ebatäpne: öeldu ei kehti ju lauses: Vanaema kutsus mind saia sööma, kui rääkida fraasist "saia sööma".

Kui räägitakse aluse ja verbifraasi vastastikusest mõjust, tuleks öelda, milles see mõju seisneb. Andres 11. juuni 2009, kell 02:01 (UTC)

Seesama lause on ka sellepärast imelik, et siit tuleb välja, nagu osa ja terviku vahel ei võiks olla vastastikust mõju. Samuti jääb mulje, nagu predikatsiooniseos seisnekski vastastikuses mõjus. Andres 11. juuni 2009, kell 02:04 (UTC)

Predikatsioon, mille käigus alus ühildab endaga öeldisverbi arvus (sunnib öeldist olema ainsuses või mitmuses) ning öeldise ja aluse vahel on rekstiooniseos (öeldisverbi tähendusest sõltub aluse kääne), on lause, mitte enam fraasi omadus. Predikatsiooniseose tulemusel tekibki lause. Nõus, et praeguses artiklis on läbisegi juttu öeldisest ja tegusõnast.

Vanaema (alus) kutsus (öeldis) mind (sihitis) [saia (sihitis) sööma (määrus)]. Katrek 11. juuni 2009, kell 08:16 (UTC)

Kuidas saaks esitust parandada? Andres 12. juuni 2009, kell 02:42 (UTC)