Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. juuni 2009, kell 14:47

Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks. Vanasti erinesid nad teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on mõlemad liigid teineteisele lähenenud.

Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud mortiir. Nõukogude suurtükiväe ajaloos on eristatud ka kahur-haubitsat, kuna Nõukogude 152-mm suurtükil ML-20 (1937. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.

Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult kergeteks (20–125 mm), keskmisteka (127–155 mm) ja rasketeks (üle 175 mm). Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja tagasilöögita suurtükke.

Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[relv]] kaliibriga 20 mm ja enam.
+'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[relv]] kaliibriga vähemalt 20 mm.
-Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks. Varasem mitme tunnuse järgi selge jagunemine on tänapäeval kaotanud oma tähenduse, kuna mõlemal liigi omadused on teineteisele lähenenud.
+Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks. Vanasti erinesid nad teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on mõlemad liigid teineteisele lähenenud.
-Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud [[mortiir]]. Nõukogude ja vene suurtükiväe ajaloos on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, kuna Nõukogude 152-mm suurtükil [[ML-20]] (1937. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.
+Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud [[mortiir]]. Nõukogude suurtükiväe ajaloos on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, kuna Nõukogude 152-mm suurtükil [[ML-20]] ([[1937]]. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.
+Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult kergeteks (20–125 mm), keskmisteka (127–155 mm) ja rasketeks (üle 175 mm). Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid [[välisuurtükk]]e, [[liikursuurtükk]]e ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja [[tagasilöögita suurtükk]]e.
-Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult:
-# kerged - 20...125 mm
-# keskmised - 127...155 mm
-# rasked - 175... mm
-Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks.
-Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, [[liikursuurtükk]]e ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke.
-Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja [[tagasilöögita suurtükk]]e ''(recoilless cannon)''.
 Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.