Tegusõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks. |
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks. |
||
Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk [[pöördeline |
Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi [[pöördeline vorm]]. |
||
''Poiss '''sööb saia'''.'' |
''Poiss '''sööb saia'''.'' |
||
''Isa '''mängib palli'''.'' |
''Isa '''mängib palli'''.'' |
||
Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk [[käändeline |
Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk verbi [[käändeline vorm]]. |
||
''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''.'' |
''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''.'' |
||
''Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.'' |
''Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.'' |
Redaktsioon: 21. mai 2009, kell 20:13
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2009) |
Verbifraas ehk tegusõnafraas on fraas, mille põhisõnaks on verb ehk tegusõna. Verbifraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP - verb phrase.
Verbifraasi põhisõna
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasiks ja infiniitfraasiks. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi pöördeline vorm.
Poiss sööb saia. Isa mängib palli.
Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk verbi käändeline vorm.
Vanaema kutsus mind saia sööma. Karl tahtis hirmsasti palli mängida.
Verbifraasi omadused
1) Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks: Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla. Verbifraasi kukkus kõrgelt kaljult alla võib asendada samaväärsega, näiteks puhkes nutma.
2) Fraasisisesed grammatilised protsessid töötavad: sihitise ja osade määruste kääne sõltub verbist. Näiteks: ostis raamatu/raamatu+t; räägin sinu+st, tutvun sinu+ga
3) Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe, iga päev toob postiljon värske ajalehe.
4) Verbifraasi on võimalik üldlaiendiga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle, Kersti jõudis ilmselt tööle.