Askold: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. oktoober 2005, kell 09:25

Askold [ask'old] (vene Аскольд, Асколд, Осколд, idavanapõhja Haskuldr, läänevanapõhja Höskuldr; suri umbes 882 või 884 Kiievis) oli kroonika "Jutustus möödunud aegadest" järgi Rjuriku kaaskondlane, varjaagi väepealik ja Kiievi vürst. Kroonika järgi ei olnud ta Rjuriku sugulane, kuid oli bojaar.

Koos Diriga küsis Askold Rjurikult luba minna retkele Konstantinoopolisse. Mööda Dneprit sõites nägid nad mäe peal väikest linna (Kiievit) ja küsisid elanike käest: "Kelle oma see linnake on?". Sealsed elanikud vastasid: "Oli kolm venda Kii, Štšek ja Horiv, kes rajasid selle linna ja on surnud. Meie, nende järeltulijad, elame siin, ja maksame andamit kasaaridele." Askold ja Dir asusid Kiievisse elama, kogusid kokku suure hulga teisi varjaage ning hakkasid Kiievit ja poljaanide maad valitsema (864).

Voskressenski kroonika ja teised kroonikad teatavad, et Askold ja Dir sõdisid drevljaanide ja uglitšitega. Joakimi kroonikas öeldakse, et Askold võitles edukalt kasaaridega.

Aastal 866 (või 860) ründasid Askold ja Dir Konstantinoopolit. See rünnak oli kreeklastele ootamatu. Konstantinoopoli patriarh Photios I ütleb sel puhul kirjutatud kuulsas kõnes, et see oli nagu välk taevast. Bütsantsi keiser Michael III Joodik oli sel ajal sõjaretkel araablaste vastu ning oli juba jõudnud Musta jõeni, kui kirikupea saatis talle sõnumi, et russide sõjaretk on tulemas Konstantinoopoli peale. Keiser pöördus tagasi. Russid sõitsid kahesaja laevaga Kuldsarve lahte, tapsid palju kristlasi ning piirasid linna ümber. Nad rüüstasid eeslinnad, põletasid maha hooned ja põllud ning tapsid palju lapsi, naisi ja rauku. Vesi jõgedes muutus vereks, allikaid ja veekogusid oli võimatu ära tunda, sest kõik nad olid täis surnukehi.

Kuid äkitselt tõusis tormituul ning suured lained pühkisid laiali kõik russide laevad, need purunesid vastu kallast, nii et vähestel õnnestus koju naasta.

Nikoni kroonikas teatatakse 864. aasta all Askoldi poja hukkumisest bulgaaride käe läbi, 865. aastal Askoldi ja Diri sõjaretkest polotšaanide vastu, "kellele nad tegid palju halba", 867. aasta all nende naasmisest Konstantinoopoli alt maleva jäänustega ning sellest, kuidas nad lõid hulka petšeneege. Sealsamas räägitakse Kiievi russide ja nende vürstide ristimisest. See sündmus leidis aset 874. aasta paiku ja seda kinnitavad Bütsantsi kroonikad.

Aastal 879 suri põhjas Rjurik suri ning tema järglaseks vürst Oleg, kes oli tema sugulane ning kellest sai tema väga väikese poja Igori eestkostja. Umbes 882 läks Oleg retkele, võttes kaasa palju sõjamehi, ning jõudis Kiievi mägedeni ja sai teada, et seal on vürstideks Askold ja Dir. Ta peitis oma sõjamehed laevadesse ning läkitas Askoldi ja Diri juurde saadiku järgmiste sõnadega: "Me oleme kaupmehed ning läheme Olegi ja vürstipoeg Igori juurest kreeklaste juurde. Tulge meie, oma suguvendade juurde." Ja Oleg ütles Askoldile ja Dirile: "Te ei ole vürstid ega vürstisoost, aga mina olen vürstisoost," ja kui toodi Igor, siis ta lisas: "Vaat tema on Rjuriku poeg." Askold ja Dir tapeti, viidi mäe otsa ja maeti maha. Kiievis näidatakse väidetavat Askoldi hauda. Oleg aga asus Kiievis valitsema.

Skandinaavia allikad

Saagade järgi oli Askoldi isa üks Ragnarr Loðbróki poegadest Hvitserk (Hvitsärk). Hvitserk oli Rjuriku kaasaegne, kes olevat Ida-Euroopas vallutussõdu pidanud. Kui Hvitserk kohtas sõjaväge, mis oli isegi tema jaoks liiga suur, siis vaenlased, küsisid, kuidas ta tahab surra. Ta tahtis, et teda elusalt põletataks maharaiutud peadest kuhjatud künkal.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Askold''' [ask'old] ([[vene keel|vene]] Аскольд, [[idavanapõhja keel|idavanapõhja]] ''Haskuldr'', [[läänevanapõhja keel|läänevanapõhja]] ''Höskuldr''; suri umbes [[882]] või [[884]] [[Kiiev]]is) oli [[kroonika]] "[[Jutustus möödunud aegadest]]" järgi [[Rjurik]]u kaaskondlane, [[varjaagid|varjaagi]] väepealik ja [[Kiievi vürst]]. Kroonika järgi ei olnud ta Rjuriku sugulane, kuid oli [[bojaar]].
+'''Askold''' [ask'old] ([[vene keel|vene]] Аскольд, Асколд, Осколд, [[idavanapõhja keel|idavanapõhja]] ''Haskuldr'', [[läänevanapõhja keel|läänevanapõhja]] ''Höskuldr''; suri umbes [[882]] või [[884]] [[Kiiev]]is) oli [[kroonika]] "[[Jutustus möödunud aegadest]]" järgi [[Rjurik]]u kaaskondlane, [[varjaagid|varjaagi]] väepealik ja [[Kiievi vürst]]. Kroonika järgi ei olnud ta Rjuriku sugulane, kuid oli [[bojaar]].
 Koos [[Dir]]iga küsis Askold Rjurikult luba minna retkele [[Konstantinoopol]]isse. Mööda [[Dnepr]]it sõites nägid nad mäe peal väikest linna ([[Kiiev]]it) ja küsisid elanike käest: "Kelle oma see linnake on?". Sealsed elanikud vastasid: "Oli kolm venda [[Kii]], [[Štšek]] ja [[Horiv]], kes rajasid selle linna ja on surnud. Meie, nende järeltulijad, elame siin, ja  maksame [[andam]]it [[kasaarid]]ele." Askold ja Dir asusid Kiievisse elama, kogusid kokku suure hulga teisi [[varjaagid|varjaage]] ning hakkasid Kiievit ja [[poljaanid]]e maad valitsema ([[864]]).
+[[Voskressenski kroonika]] ja teised [[kroonika]]d teatavad, et Askold ja Dir sõdisid [[drevljaanid]]e ja [[uglitšid|uglitšitega]]. [[Joakimi kroonika]]s öeldakse, et Askold võitles edukalt [[kasaarid]]ega.
-Aastal [[866]] ründasid Askold ja Dir Konstantinoopolit. See rünnak oli kreeklastele ootamatu. [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Photios I]] ütleb sel puhul kirjutatud kuulsas kõnes, et see oli nagu välk taevast. [[Bütsantsi keiser]] [[Michael III]] Joodik oli sel ajal sõjaretkel [[araablased|araablaste]] vastu ning oli juba jõudnud Musta jõeni, kui kirikupea saatis talle sõnumi, et [[russid]]e sõjaretk on tulemas Konstantinoopoli peale. Keiser pöördus tagasi. Russid sõitsid kahesaja laevaga linna alla, tapsid palju kristlasi ning piirasid linna ümber. Nad rüüstasid eeslinnad, põletasid maha hooned ja põllud ning tapsid palju lapsi, naisi ja rauku. Vesi jõgedes muutus vereks, allikaid ja veekogusid oli võimatu ära tunda, sest kõik nad olid täis surnukehi.
+Aastal [[866]] (või [[860]]) ründasid Askold ja Dir Konstantinoopolit. See rünnak oli kreeklastele ootamatu. [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Photios I]] ütleb sel puhul kirjutatud kuulsas kõnes, et see oli nagu välk taevast. [[Bütsantsi keiser]] [[Michael III]] Joodik oli sel ajal sõjaretkel [[araablased|araablaste]] vastu ning oli juba jõudnud Musta jõeni, kui kirikupea saatis talle sõnumi, et [[russid]]e sõjaretk on tulemas Konstantinoopoli peale. Keiser pöördus tagasi. Russid sõitsid kahesaja laevaga [[Kuldsarve laht]]e, tapsid palju kristlasi ning piirasid linna ümber. Nad rüüstasid eeslinnad, põletasid maha hooned ja põllud ning tapsid palju lapsi, naisi ja rauku. Vesi jõgedes muutus vereks, allikaid ja veekogusid oli võimatu ära tunda, sest kõik nad olid täis surnukehi.
-Kuid äkitselt tõusis tormituul ning suured lained pühkisid laiali kõik russide laevad, need purunesid vastu kallast, nii et vähestel õnnestus koju naasta.
+Kuid äkitselt tõusis tormituul ning suured lained pühkisid laiali kõik russide laevad, need purunesid vastu kallast, nii et vähestel õnnestus koju naasta.
+[[Nikoni kroonika]]s teatatakse [[864]]. aasta all Askoldi poja hukkumisest [[bulgaarid]]e käe läbi, [[865]]. aastal Askoldi ja Diri sõjaretkest [[polotšaanid]]e vastu, "kellele nad tegid palju halba", [[867]]. aasta all nende naasmisest Konstantinoopoli alt maleva jäänustega ning sellest, kuidas nad lõid hulka [[petšeneegid|petšeneege]]. Sealsamas räägitakse Kiievi russide ja nende vürstide [[ristimine|ristimisest]]. See sündmus leidis aset [[874]]. aasta paiku ja seda kinnitavad Bütsantsi kroonikad.
 Aastal [[879]] suri põhjas Rjurik suri ning tema järglaseks [[vürst]] [[Oleg]], kes oli tema sugulane ning kellest sai tema väga väikese poja [[Igor]]i eestkostja. Umbes [[882]] läks Oleg retkele, võttes kaasa palju sõjamehi, ning jõudis Kiievi mägedeni ja sai teada, et seal on vürstideks Askold ja Dir. Ta peitis oma sõjamehed laevadesse ning läkitas Askoldi ja Diri juurde saadiku järgmiste sõnadega: "Me oleme kaupmehed ning läheme Olegi ja vürstipoeg Igori juurest kreeklaste juurde. Tulge meie, oma suguvendade juurde." Ja Oleg ütles Askoldile ja Dirile: "Te ei ole vürstid ega vürstisoost, aga mina olen vürstisoost," ja kui toodi Igor, siis ta lisas: "Vaat tema on Rjuriku poeg." Askold ja Dir tapeti, viidi mäe otsa ja maeti maha. Kiievis näidatakse väidetavat Askoldi hauda. Oleg aga asus Kiievis valitsema.