Adramaa

Adramaa oli 12. – 13. sajandi mõistes talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. Olemas oli ka nõndanimetatud "suuradramaid", mille põldu hariti mitme hobu- või härjarakendiga.

Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13. sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja revisionide märkmetesse adramaade (põllumaa) kohta ilmusid murdosad. 15. sajandist ilmus kirjetesse ka ruutmõõdus adramaa (ruutadramaa).

Alates 16. sajandist oli kasutusel järgmise suurusega adramaad:

• põline taluadramaa – 24 - 36 riia vakamaad, mis oli võrdne 8 - 12 hektari põllumaaga;
• suuradramaa – 72 – 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati Lääne-Eestis;
• poola- ehk plettenbergi adramaa – 120 vakamaad, mis oli kasutusel peamiselt Lõuna-Eestis;
• saksa adramaa – 60 vakamaad.

Adramaade revisjon ehk adramaarevisjon toimus esmakordselt aastal 1582. Liivimaal ja 1586 Eestimaal. Adramaarevisjoni alusel kehtestati taludele maksud. Kirjapandud adramaade (põllumaa) hulgast talus sõltus, kui palju küla ühismaast (heinamaa, karjamaa jms) sai talu (maksuvabalt) lisaks maksustatavale taluosale kasutada.

1688. aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaa mõõtühikuks selline hulk põllumaad, mis andis 60 spetsiaaltaalrit puhastulu. Sellele talule kehtestatud koormised (maksud) ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.

1804. aastast lisandus talule maks, kuni 20 taalrit, heinamaade arvelevõtmise eest.

17. – 18. sajandil püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada normeeritud adramaad, mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.

Eestimaal loeti aastani 1712 ühe adramaaga taluks talu millel oli nii tööjõudu ja vahendeid, kui ka maad kuue rakendipäeva (teopäeva) tegemiseks nädalas. 18. sajandil arvestati Eesti ja Saaremaal talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa Eestimaa kubermangus 12. inimtööpäevale nädalas talu kohta. 1726. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, 1732 aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.

Alates aastast 1872 tähendas adramaa maakasutust, millelt tuli maksta renti 300 rubla aastas. 1901. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurubla arvestusega.