Lauri Leesi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Lauri Leesi''' (sündinud [[10. märts]]il [[1945]]) on eesti [[õpetaja]], [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i direktor alates 1992. aastast.<ref>[http://www.tpl.edu.ee/kooli-ajalugu/kooli-vilistlased/endised-ja-praegused-kooli-toeoetajad Kooli töötajate loetelu]</ref>
'''Lauri Leesi''' (sündinud [[10. märts]]il [[1945]]) on eesti [[õpetaja]], [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i direktor alates 1992. aastast.<ref>[http://www.tpl.edu.ee/kooli-ajalugu/kooli-vilistlased/endised-ja-praegused-kooli-toeoetajad Kooli töötajate loetelu]</ref>


Lauri Leesi sündis [[Saaremaa]]l [[Lümanda vald|Lümanda vallas]].
Lauri Leesi sündis [[Saaremaa]]l [[Lümanda vald|Lümanda vallas]].


[[1949]]. aastal küüdidati koos vanematega [[Siber]]isse, kus õppis aastatel 1952–1957 [[Novosibirski oblast]]is Uvalski keskkoolis. Aastatel 1957-1959 õppis ta Saaremaal Lümanda vallas Taritu 7-kl. koolis, pärast seda [[Kuressaare Keskkool]]is.
[[1949]]. aastal küüdidati ta koos vanematega [[Siber]]isse, kus õppis aastatel 1952–1957 [[Novosibirski oblast]]is Uvalski keskkoolis. Aastatel 1957–1959 õppis ta Saaremaal Lümanda vallas Taritu 7-klassilises koolis, pärast seda [[Kuressaare Keskkool]]is.


Kõrghariduse sai [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] prantsuse filoloogia erialal. Töötas prantsuse keele õpetajana.
Kõrghariduse omandas ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] prantsuse filoloogia erialal. Ta on töötanud prantsuse keele õpetajana.


Tõlkinud eesti keelde teatritele erinevaid näidendeid; nt. P.C. Marivaux´ "Armastuse ja juhuse mäng", J.B. Moliere´i "Kodanlasest aadlimees"; A. Musset´ "Armastusega ei vallatleta", ligi 50 šansooni ning toimetas kirjastusele "Perioodika" aastast 1990 raamatusarja "Europeia".
Tõlkinud eesti keelde teatritele näidendeid, sealhulgas [[Pierre de Marivaux]]' "Armastuse ja juhuse mäng", [[Molière]]'i "Kodanlasest aadlimees", [[Alfred de Musset]]' "Armastusega ei vallatleta". Ta on tõlkinud ka ligi 50 šansooni ning toimetanud kirjastusele "Perioodika" alates aastast 1990 raamatusarja "Europeia".


==Tunnustused==
Prantsuse [[Auleegioni orden]]i kavaler.
* Prantsuse [[Auleegioni orden]]
* [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (1998)


==Teosed==
==Teosed==


*"Üksildase uitaja mõtsiklusi" (vestesari, 1990)
*"Üksildase uitaja mõtisklusi" (vestesari, 1990)
*"Prantsuse keel - minu rõõm" (õpik, 1995)
*"Prantsuse keel minu rõõm" (õpik, 1995)
*"Vene keel - minu arm!" (õpik, 1997)
*"Vene keel minu arm!" (õpik, 1997)
*"Inglise keel - minu kirg" (õpik, 1999)
*"Inglise keel minu kirg" (õpik, 1999)
*"Väikese eurooplase lugemik" (õpik, 1999)
*"Väikese eurooplase lugemik" (õpik, 1999)
*"Eurooplase lugemik" (õpik, 2001)
*"Eurooplase lugemik" (õpik, 2001)

Redaktsioon: 17. märts 2009, kell 03:52

Lauri Leesi (sündinud 10. märtsil 1945) on eesti õpetaja, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor alates 1992. aastast.[1]

Lauri Leesi sündis Saaremaal Lümanda vallas.

1949. aastal küüdidati ta koos vanematega Siberisse, kus õppis aastatel 1952–1957 Novosibirski oblastis Uvalski keskkoolis. Aastatel 1957–1959 õppis ta Saaremaal Lümanda vallas Taritu 7-klassilises koolis, pärast seda Kuressaare Keskkoolis.

Kõrghariduse omandas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse filoloogia erialal. Ta on töötanud prantsuse keele õpetajana.

Tõlkinud eesti keelde teatritele näidendeid, sealhulgas Pierre de Marivaux' "Armastuse ja juhuse mäng", Molière'i "Kodanlasest aadlimees", Alfred de Musset' "Armastusega ei vallatleta". Ta on tõlkinud ka ligi 50 šansooni ning toimetanud kirjastusele "Perioodika" alates aastast 1990 raamatusarja "Europeia".

Tunnustused

Teosed

  • "Üksildase uitaja mõtisklusi" (vestesari, 1990)
  • "Prantsuse keel – minu rõõm" (õpik, 1995)
  • "Vene keel – minu arm!" (õpik, 1997)
  • "Inglise keel – minu kirg" (õpik, 1999)
  • "Väikese eurooplase lugemik" (õpik, 1999)
  • "Eurooplase lugemik" (õpik, 2001)

Viited

Ajakirjandus

Välislingid