Migmatiit: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: no:Migmatitt |
PResümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Migmatiitide tekke üksikasjad on segased. Tõenäoliselt on enamik migmatiite tekkinud [[Anatektilisus|anatektiliselt]] ehk moondekivimi osalise [[Inkongruentne sulamine|inkongruentse sulamise]] läbi. Sulanud [[Ränidioksiid|ränirikkam]] [[magma]] tardus seejärel granitoidse tardkivimina. Leukosoomi teket on seostatud ka väga kõrge [[Rõhk|rõhu]] all oleva [[Vedelik|vedela]] magma tungimisega moondekivimeist koosnevasse [[kivimkeha]]sse ja aeglase tardumisega seejärel. Selle mudeli puuduseks on see, et granitoidse koostisega magma on väga [[Viskoossus|viskoosne]], mistõttu ei saa temast moodustuda peenikesi [[intrusioon]]e. |
Migmatiitide tekke üksikasjad on segased. Tõenäoliselt on enamik migmatiite tekkinud [[Anatektilisus|anatektiliselt]] ehk moondekivimi osalise [[Inkongruentne sulamine|inkongruentse sulamise]] läbi. Sulanud [[Ränidioksiid|ränirikkam]] [[magma]] tardus seejärel granitoidse tardkivimina. Leukosoomi teket on seostatud ka väga kõrge [[Rõhk|rõhu]] all oleva [[Vedelik|vedela]] magma tungimisega moondekivimeist koosnevasse [[kivimkeha]]sse ja aeglase tardumisega seejärel. Selle mudeli puuduseks on see, et granitoidse koostisega magma on väga [[Viskoossus|viskoosne]], mistõttu ei saa temast moodustuda peenikesi [[intrusioon]]e. |
||
Migmatiit on [[Eesti]] kivistel [[rannik]]utel väga tavaline [[kivim]]. Nad on |
Migmatiit on [[Eesti]] kivistel [[rannik]]utel väga tavaline [[kivim]]. Nad on [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] jooksul [[liustik]]u poolt [[Soome]] [[Aluskord|aluskorrast]] lahti kangutatud, siia toodud ja liustiku sulades [[Sete|settena]] maha jäetud. |
||
[[Termin]]i "migmatiit" võttis kasutusele [[Soome]] [[petroloog]] [[Jakob J. Sederholm]] aastal [[1907]]. |
[[Termin]]i "migmatiit" võttis kasutusele [[Soome]] [[petroloog]] [[Jakob J. Sederholm]] aastal [[1907]]. |
||
Redaktsioon: 28. veebruar 2009, kell 19:04
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Migmatiit koosneb tumedast moondekivimist, milleks on enamasti amfiboliit või gneiss ja heledast tardkivimist, mis on enamasti granitoidse koostisega. Kivimi tumedat osa nimetatakse melanosoomiks ja heledat osa leukosoomiks.
Migmatiitide tekke üksikasjad on segased. Tõenäoliselt on enamik migmatiite tekkinud anatektiliselt ehk moondekivimi osalise inkongruentse sulamise läbi. Sulanud ränirikkam magma tardus seejärel granitoidse tardkivimina. Leukosoomi teket on seostatud ka väga kõrge rõhu all oleva vedela magma tungimisega moondekivimeist koosnevasse kivimkehasse ja aeglase tardumisega seejärel. Selle mudeli puuduseks on see, et granitoidse koostisega magma on väga viskoosne, mistõttu ei saa temast moodustuda peenikesi intrusioone.
Migmatiit on Eesti kivistel rannikutel väga tavaline kivim. Nad on viimase jääaja jooksul liustiku poolt Soome aluskorrast lahti kangutatud, siia toodud ja liustiku sulades settena maha jäetud.
Termini "migmatiit" võttis kasutusele Soome petroloog Jakob J. Sederholm aastal 1907.