Ida-Aafrika riftivöönd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. veebruar 2009, kell 10:49

Kaart, millel on kujutatud laamade piire (pidevad jooned), riftivööndit (katkendlikud jooned) ja mõnesid ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaane (punased kolmnurgad).

Ida-Aafrika riftivöönd on aktiivse riftistumisega piirkond Ida-Aafrikas, Punases meres ja Lähis-Idas.

Riftivööndi pikkuseks on üle 6000 kilomeetri. Põhjas algab ta Süürias ning lõunas Mosambiigis.

Riftivöönd on koht, kus Aafrika on aeglaselt lõhki kärisemas. Geoloogilises tulevikus saab Ida-Aafrikast tõenäoliselt eraldi mikrokontinent sarnaselt Madagaskarile. Punases meres on riftistumine kaugemale jõudnud, nii et Araabia poolsaar on juba Aafrikast eraldunud ning nende vahele on tekkinud noor laienev ookeanibassein.

Riftivööndit iseloomustab riftiorgude, kõrgenenud seismilise aktiivsuse ja vulkanismi esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitmed sügavad järved, näiteks Tanganjika. Ka Surnumeri paikneb riftivööndis ning selle kallas on maailma madalaimaks maismaapunktiks (–420 m).

Ida-Aafrika riftivööndit peetakse ka inimkonna hälliks, sest sealt on leitud paljude varajaste hominiidide kivistisi.

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Riftivööndit iseloomustab [[riftiorg]]ude, kõrgenenud [[seismilisus|seismilise aktiivsuse]] ja [[vulkanism]]i esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitmed sügavad järved, näiteks [[Tanganjika järv|Tanganjika]]. Ka [[Surnumeri]] paikneb riftivööndis ning selle kallas on maailma madalaimaks maismaapunktiks (–420 m).
-Ida-Aafrika riftivööndit peetakse ka inimkonna hälliks, sest siit on leitud paljude varajaste [[hominiid]]ide [[kivistis]]i.
+Ida-Aafrika riftivööndit peetakse ka inimkonna hälliks, sest sealt on leitud paljude varajaste [[hominiidid]]e [[kivistis]]i.
 [[Kategooria:Aafrika geograafia]]