Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
algus |
P täps, vaata ka rub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimetaAeg}} |
{{toimetaAeg}} |
||
'''Flokulatsioon''' (ka ''helvestamine'', ''helvestumine'') on väikeste osakeste [[agregatsioon|agregateerumine]] nõrgalt seotud struktuuri. |
'''Flokulatsioon''' (ka ''helvestamine'', ''helvestumine'') on väikeste osakeste [[agregatsioon|agregateerumine]] [[flokulant]]ide ehk helvestusainete abil nõrgalt seotud struktuuri. |
||
Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav. |
Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav. |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
# osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. |
# osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. |
||
# kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem [[kolloid]]e tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem. |
# kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem [[kolloid]]e tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem. |
||
== Vaata ka == |
|||
*[[Koagulatsioon]] |
|||
[[Kategooria:Keemia]] |
[[Kategooria:Keemia]] |
||
Redaktsioon: 15. veebruar 2009, kell 17:51
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Flokulatsioon (ka helvestamine, helvestumine) on väikeste osakeste agregateerumine flokulantide ehk helvestusainete abil nõrgalt seotud struktuuri.
Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:
- osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest
- osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
- kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.