Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s. |
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s. |
||
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest. |
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest.<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref> |
||
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. |
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]]. |
||
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk |
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853</ref> |
||
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda mainitud [[1777]]. aastal [[August Wilhelm Hupel]]i poolt.<ref>Hupel, A. W. (1777). TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland. Bd. II. Riga. 1–768.</ref> Kivim on saanud nime [[Kukruse mõis]]a [[saksa keel|saksakeelse]] nime "''Kuckers''" järgi.<ref>Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 30. ISBN 9985976347</ref> Nime andis kivimile balti-saksa [[geoloog]] [[Friedrich Schmidt]].<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 314. ISBN 9985501853</ref> |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 13. rida: | 15. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited|2}} |
||
[[Kategooria:Regionaalsed kivimid]] |
[[Kategooria:Regionaalsed kivimid]] |
||
Redaktsioon: 9. veebruar 2009, kell 21:39
Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus.
Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest.[1]
"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara.
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[2] Eesti maapõues leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[3]
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda mainitud 1777. aastal August Wilhelm Hupeli poolt.[4] Kivim on saanud nime Kukruse mõisa saksakeelse nime "Kuckers" järgi.[5] Nime andis kivimile balti-saksa geoloog Friedrich Schmidt.[6]
Vaata ka
Viited
- ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
- ↑ Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555
- ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313. ISBN 9985501853
- ↑ Hupel, A. W. (1777). TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland. Bd. II. Riga. 1–768.
- ↑ Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 30. ISBN 9985976347
- ↑ Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 314. ISBN 9985501853