Theodor Petai: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
30. rida: 30. rida:


== Ühiskondlik tegevus ==
== Ühiskondlik tegevus ==
Seoses Eesti-Läti piiri tõmbamisega aitas kaasa poole tolleaegse Vastse-Roosa valla jätmisele Eesti alale (koos August Kond'iga valmistas ette vastavad statistilised andmed ja kogus Eesti alla soovijate allkirjad),
Kaitseliidus alates 1919, KL Varstu malevkonna pealik 1934-1940,
Kaitseliidus alates 1919, KL Varstu malevkonna pealik 1934-1940,
Organiseeris Noorte Kotkaste Varstu malevkonna ja oli selle vanemaks 1930-1940,
Organiseeris Noorte Kotkaste Varstu malevkonna ja oli selle vanemaks 1930-1940,
59. rida: 60. rida:
* [[Evar Saar]], "Rahvapidu Vahtsõ-Roosas" - Elu. Võrumaa Teataja Lisa, 3.07.1999
* [[Evar Saar]], "Rahvapidu Vahtsõ-Roosas" - Elu. Võrumaa Teataja Lisa, 3.07.1999
* [[Uno Schultz]], "Maa sool. 50 aastat Theodor Petai surmast" - Võru Teataja, 16.04.1992
* [[Uno Schultz]], "Maa sool. 50 aastat Theodor Petai surmast" - Võru Teataja, 16.04.1992
* [[Uno Schultz]], "Ja meile ei jää midagi peale nöökimise. Küüditatud Anna Petai kiri tütrele Eestisse" - Rahvuslik Kontakt (Stockholm), nr 4, 2000, lk 44-46.
* [[Uno Schultz]], "Ja meile ei jää midagi peale nöökimise. Küüditatud Anna Petai kiri tütrele Eestisse" - Rahvuslik Kontakt (Stockholm), nr 4, 2000, lk 44-46


== Välislingid ==

* [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/hargla/hargla.html Hargla kihelkonnast 1927. a. suvel kogutud ajalooline traditsioon]





Redaktsioon: 9. veebruar 2009, kell 01:26

Theodor Petai (aastani 1935 Pettai; 19. jaanuar 1890 Varstu, Võrumaa20. aprill 1942 Sosva vangilaager, Venemaa) oli eesti pedagoog ja ühiskonnategelane Võrumaal.

Ta sündis Matumäe talu omaniku Kaarli Pettai ja ta naise Anna (sünd. Sepp, pärit Karula vallast Paluotsa talust) pojana. Abiellus 1919 Anna Veiding’uga (1889-1948), Mõniste Paju kõrtsi pidaja tütrega.

Haridus

Varstu Apostliku Õigeusu Abikool 1897-1899, Mõniste-Ritsiku Apostliku Õigeusu Kihelkonnakool 1899-1900, Antsla valla Kaika Apostliku Õigeusu Kihelkonnakool 1900-1902. Lõpetas Tsooru Ministeeriumikooli 1905. Salmilaulja (köstri) eksam 1912. Õppis edasi pedagoogilistel kursustel ja omandas algkooliõpetaja kutse 1919 ja täiendavalt Võru Õpetajate Seminari juures 1923.

Töökohad

Tsooru valla Kõrgepalu Apostliku Õigeusu Abikooli õpetaja 1909-1911, Maalupi (Mālupe) Apostliku Õigeusu Kooli õpetaja-köster (Lätis) 1911, Mõniste-Ritsiku Apostliku Õigeusu Kihelkonnakooli õpetaja-köster 1911-1919, Varstu Miku Algkooli õpetaja 1919-1920, Vastse-Roosa Algkooli juhataja 1920-1941, kus vahepeal õpetajaks ka ta abikaasa Anna Petai. Põhitöö kõrvalt Vastse-Roosa postiagentuuri juhataja alates 4. maist 1939 kuni kogu pere (abikaasad, tütred Helvi ja Maret) küüditamiseni 14. juunil 1941.

Tunnustused

Ühiskondlik tegevus

Seoses Eesti-Läti piiri tõmbamisega aitas kaasa poole tolleaegse Vastse-Roosa valla jätmisele Eesti alale (koos August Kond'iga valmistas ette vastavad statistilised andmed ja kogus Eesti alla soovijate allkirjad), Kaitseliidus alates 1919, KL Varstu malevkonna pealik 1934-1940, Organiseeris Noorte Kotkaste Varstu malevkonna ja oli selle vanemaks 1930-1940, Vabadussõja Ajaloo Komitee kaastööline, Eesti Kirjanduse Seltsi liige ja usaldusmees, Piirimaade Ühingu liige, Looduskaitse usaldusmees. Asutas Vana-Roosa Rahva Haridusühingu 1919, Vastse-Roosa raamatukogu 1921, kohaliku kiriku- ja ilmaliku koori 1919. Koor osales VIII ja IX üldlaulupeol Tallinnas. Juhatas Noorte Kotkaste orkestrit ja näiteringi. Oli tegevliige Vabatahtlikus Tuletõrjeühingus, Majandusühisuses, Varstu Ühispangas jne.

Theodor Petai meenutustest

"Palka ei maksnud meile enamlaste võimud ega ka saksa okupatsiooni võimukandjad, tuues süüks: esimene - "kiriku kool" ja teine "vene usu kool". 6. veebruaril 1919. a. ootamata piirati enamlaste sõjaväelaste poolt Mõniste-Ritsiku koolimaja ja vangistati mind ühes preester Paul Koloniga, õpetaja Jakob Antonil õnnestus põgeneda, ning pantvangidena viidi meid Lätimaale Marienburgi (Alūksne) vanglasse. Punaste tribunaali kohus mõistis mind surma 20. veebruaril 1919, kuna Soome Põhja Poegade rügement 20. veebruaril vastu 21. veebr. öösel päästis meid kõiki eestlasi vanglast. [Hõimuvendade abi tuli tõesti viimsel hetkel - surmamõistetud olid juba jõudnud endale haua valmis kaevata!] Vanglast vabanedes ei saanud Ritsikule kauaks jääda, sest punaväelaste front tuli tagasi, nii jäi Varstu valla osa, vasakpoolne Mustjõgi, punaväelaste sõjaväe liiniks ja mul tuli põgenikuna kolada Eesti vägedega-kaitseliitlastega Antsla, Karula ja Kaagvere valdades kuni 29. maini 1919. a., kui vabanes punaväelastest jäädavalt kogu Eesti."

Th. Petai mõisteti kommunistlike võimurite poolt teist korda surma ja lasti maha Sosva vangilaagris 20. aprillil 1942. Talle avati mälestustahvel Vastse-Roosa endise algkooli seinal 1999.

Kirjandus

  • "25 aastat koolipõllul" - Postimees, 3.10.1933
  • Jaan Ellen, "Võrumaa saaga. Esimene raamat." 1998, lk 112-114
  • Sergei Hints (=S.H.), "Th. Pettai 50-a." - Elutõde, nr 6, 1940, lk 70
  • Vello Jaska, "Avatakse mälestustahvel teenekale kultuuritegelasele" - Võrumaa Teataja, 16.06.1999
  • Theodor Petai käskkirjad Kaitseliidu Varstu malevkonnale ja Noorkotkaste Varstu malevkonnale - Võru Maleva Teataja, nr 6, 1939, lk 81; nr 9, 1939, lk 126; nr 10/11, 1939, lk 154; nr 12/13, 1939, lk 167-169; nr 7, 1940, lk 91 jm
  • "Theodor Pettai 50-aastane" - Elu (Võru), 17.01.1940. (Fotol Th. Petai Kaitseliidu vormis)
  • Evar Saar, "Rahvapidu Vahtsõ-Roosas" - Elu. Võrumaa Teataja Lisa, 3.07.1999
  • Uno Schultz, "Maa sool. 50 aastat Theodor Petai surmast" - Võru Teataja, 16.04.1992
  • Uno Schultz, "Ja meile ei jää midagi peale nöökimise. Küüditatud Anna Petai kiri tütrele Eestisse" - Rahvuslik Kontakt (Stockholm), nr 4, 2000, lk 44-46

Välislingid