Dissotsiatsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
P link par
6. rida: 6. rida:


== Nõrkade aluste dissotsiatsioon ==
== Nõrkade aluste dissotsiatsioon ==
Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku [[alus (keemia)|aluseid]] on [[ammoniaakhüdraat]], mis esineb ainult [[vesilahus]]tes. Teda saadakse (gaasilise) [[Ammoniaak|ammoniaagi]] lahustamisel [[vesi|vees]]. Ammoniaak moodustab vee molekulidega küllaltki tugevaid [[vesinikside]]meid, ja on seetõttu vees kõige paremini lahustuv [[gaas]]. Seostudes vesiniksideme abil vee molekuliga, moodustab ammoniaak vesilahuses ammoniaakhüdraadi. See on [[pöörduv protsess]]: ammoniaakhüdraat võib kergesti laguneda, eraldades lahusest ammoniaaki (eriti lahuse kuumutamisel).
Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku [[alus (keemia)|aluseid]] on [[ammoniaakhüdraat]], mis esineb ainult [[vesilahus]]tes. Teda saadakse (gaasilise) [[Ammoniaak|ammoniaagi]] lahustamisel [[vesi|vees]]. Ammoniaak moodustab vee molekulidega küllaltki tugevaid [[vesinikside]]meid, ja on seetõttu vees kõige paremini lahustuv [[gaas]]. Seostudes vesiniksideme abil vee molekuliga, moodustab ammoniaak vesilahuses ammoniaakhüdraadi. See on [[pöörduv reaktsioon]]: ammoniaakhüdraat võib kergesti laguneda, eraldades lahusest ammoniaaki (eriti lahuse kuumutamisel).


Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse [[ammooniumioon]]e ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks.
Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse [[ammooniumioon]]e ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks.

Redaktsioon: 21. jaanuar 2009, kell 18:50

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Dissotsiatsioon sõltub:

  • temperatuurist;
  • lahuse kontsentratsioonist.

Nõrkade aluste dissotsiatsioon

Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku aluseid on ammoniaakhüdraat, mis esineb ainult vesilahustes. Teda saadakse (gaasilise) ammoniaagi lahustamisel vees. Ammoniaak moodustab vee molekulidega küllaltki tugevaid vesiniksidemeid, ja on seetõttu vees kõige paremini lahustuv gaas. Seostudes vesiniksideme abil vee molekuliga, moodustab ammoniaak vesilahuses ammoniaakhüdraadi. See on pöörduv reaktsioon: ammoniaakhüdraat võib kergesti laguneda, eraldades lahusest ammoniaaki (eriti lahuse kuumutamisel).

Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse ammooniumioone ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks.