Õhumass: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Õhumass''' on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa [[atmosfäär]]ist.
{{keeletoimeta}}
'''Õhumass''' on suur [[õhk|õhukogum]] sarnaste omadustega ([[õhutemperatuur]], niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad [[ekvaator]]i ja [[troopika]] läheduses, on kuumad. [[Polaaralad]]el kujunevad külmad õhumassid. [[Parasvööde]] õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked.


[[Meteoroloogiline kaart|Meteoroloogilisel kaardil]] käsitletakse õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist on võimalik päev-päevalt jälgida. Õhumassi omadused määravad kohaliku [[ilm]]a iseärasused, näieks [[õhutemperatuur]]i ja [[sademetehulk|sademetehulga]]. Õhumassi pindala võib ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. Vertikaalselt võib õhumass ulatuda maksimaalselt [[troposfäär]]i ülemise piirini, kuid ulatub enamasti vähem kui pooleni troposfääri vertikaalsest ulatusest. Õhumassi piiri teistsuguste omadustega õhumassiga nimetatakse [[front|frondiks]].<ref>McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 1 (A–ANO). Lk 282–284. ISBN 0071441433</ref>
Eristatakse nelja tüüpi õhumasse:

Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel [[laiuskraad]]idel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. [[Ookean]]ide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega enam [[sademed|sademeid]]. [[Manner|Mandrite]] kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi.

Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-Atlandil tekkinud [[tsüklon]]id ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma.

Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse:
*[[Ekvatoriaalne õhumass]]
*[[Ekvatoriaalne õhumass]]
*[[Troopiline õhumass]]
*[[Troopiline õhumass]]
8. rida: 13. rida:
*Polaarne ([[arktiline õhumass]] ja [[antarktiline õhumass]]).
*Polaarne ([[arktiline õhumass]] ja [[antarktiline õhumass]]).


==Viited==
Iga tüübi õhumass võib olla mandriline või mereline ja see mõjutab õhumassi omadusi.
{{viited}}

[[Kategooria:Meteoroloogia]]


[[cs:Vzduchová hmota]]
[[Kategooria:Klimatoloogia]]
[[de:Luftmasse]]
[[en:air mass]]
[[fr:Masse d'air]]
[[ko:기단]]
[[ja:気団]]
[[no:Luftmasse]]
[[nn:Luftmasse]]
[[pl:Masa powietrza]]
[[pt:Massa de ar]]
[[ru:Воздушная масса]]
[[sk:Vzduchová hmota]]
[[fi:Ilmamassa]]

Redaktsioon: 1. jaanuar 2009, kell 17:14

Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist.

Meteoroloogilisel kaardil käsitletakse õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist on võimalik päev-päevalt jälgida. Õhumassi omadused määravad kohaliku ilma iseärasused, näieks õhutemperatuuri ja sademetehulga. Õhumassi pindala võib ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. Vertikaalselt võib õhumass ulatuda maksimaalselt troposfääri ülemise piirini, kuid ulatub enamasti vähem kui pooleni troposfääri vertikaalsest ulatusest. Õhumassi piiri teistsuguste omadustega õhumassiga nimetatakse frondiks.[1]

Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega enam sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi.

Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma.

Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse:

Viited

  1. McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 1 (A–ANO). Lk 282–284. ISBN 0071441433