Moritz Hermann von Jacobi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Moritz Herman von Jacobi''' (ka '''Jacoby'''; [[21. september]] [[1801]] [[Potsdam]] [[10. märts]] [[Peterburi]]) oli saksa-vene [[füüsik]] ja [[arhitekt]].
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
'''Moritz Herman von Jacobi''' ka Jacoby. [[21. september]] [[1801]] [[Potsdam]] - [[10. märts]] [[Peterburi]]


Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti.
Saksa-vene füüsik ja arhitekt.


Ta oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1835]]–1840. Alates aastast [[1837]] Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast [[1840]] akadeemia adjunkt, [[1847]] akadeemik.
Õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti.


Moritz Herman Jacobi uuris [[elektromagnetism]]i, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli [[galvanoplastika]] leiutaja.
[[Tartu ülikool]]i professor 1835-1840. Tegelikult aastast 1837 St. Petersburgis Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige. Aastast [[1840]] akadeemia adjunkt, [[1847]] akadeemik.


[[de:Moritz Hermann von Jacobi]]
Uuris [[elektromagnetism]]i. eriti masinaehituse seisukohalt. [[Galvanoplastika]] avastaja.
[[en:Moritz von Jacobi]]
[[fr:Moritz von Jacobi]]
[[ka:ბორის იაკობი]]
[[ru:Якоби, Борис Семёнович]]

Redaktsioon: 30. detsember 2008, kell 12:16

Moritz Herman von Jacobi (ka Jacoby; 21. september 1801 Potsdam10. märts Peterburi) oli saksa-vene füüsik ja arhitekt.

Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti.

Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 1835–1840. Alates aastast 1837 Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik.

Moritz Herman Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja.