Kuimetsa linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Kuimetsa linnus''' ehk '''Kuimetsa tornlinnus''' asub [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Juuru vald|Juuru vallas]]
'''Kuimetsa linnus''' ehk '''Kuimetsa tornlinnus''' oli [[tornlinnus]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l nüüdisajal asuvad linnusevaremed [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Juuru vald|Juuru vallas]]
[[Kuimetsa]] külas, [[Vatla jõgi|Vatla jõe]] ääres [[Juuru-Kose tee|Juuru-Kose]] ja Vahastu teeristil. [[Linnus]] ehitai kindlustatud mõisamajana 1412 Tallinna tsisterlaste Püha Mihkli kloostrile kuuluva [[Kuimetsa mõis]]a kaitseks. Linnus põles 1560 aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
[[Kuimetsa]] külas, [[Vatla jõgi|Vatla jõe]] ääres [[Juuru-Kose tee|Juuru-Kose]] ja Vahastu teeristil. [[Linnus]] ehitai kindlustatud mõisamajana 1412 Tallinna tsisterlaste Püha Mihkli kloostrile kuuluva [[Kuimetsa mõis]]a kaitseks. Linnus põles 1560 aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].


1820nendatel aastatel olid [[tornilinnus]]e müürid täies kõrguses püsti. Kaasajal on linnusest säilinud vaid esimene korrus, mis on mattunud rusukünka alla meenutades keldriehitist (ruum 7 X 5 m) millena seda ka kasutatakse.
1820nendatel aastatel olid tornilinnuse müürid täies kõrguses püsti. Kaasajal on linnusest säilinud vaid esimene korrus, mis on mattunud rusukünka alla meenutades keldriehitist (ruum 7 X 5 m) millena seda ka kasutatakse.


C. Faehlmanni akvarelli järgi 1827 a. veel alles kahe rippnurgatorniga kolmekorruseline tornelamu.
C. Faehlmanni akvarelli järgi 1827 a. veel alles kahe rippnurgatorniga kolmekorruseline tornelamu.

Redaktsioon: 23. detsember 2008, kell 11:27

Kuimetsa linnus ehk Kuimetsa tornlinnus oli tornlinnus Juuru kihelkonnas Harjumaal nüüdisajal asuvad linnusevaremed Rapla maakonnas Juuru vallas Kuimetsa külas, Vatla jõe ääres Juuru-Kose ja Vahastu teeristil. Linnus ehitai kindlustatud mõisamajana 1412 Tallinna tsisterlaste Püha Mihkli kloostrile kuuluva Kuimetsa mõisa kaitseks. Linnus põles 1560 aastal Liivi sõjas.

1820nendatel aastatel olid tornilinnuse müürid täies kõrguses püsti. Kaasajal on linnusest säilinud vaid esimene korrus, mis on mattunud rusukünka alla meenutades keldriehitist (ruum 7 X 5 m) millena seda ka kasutatakse.

C. Faehlmanni akvarelli järgi 1827 a. veel alles kahe rippnurgatorniga kolmekorruseline tornelamu.

Vaata ka