Alexander Schmidt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. detsember 2008, kell 00:45

Hermann Adolf Alexander Schmidt

Hermann Adolf Alexander Schmidt (27. mai 1831 Muhu saar – 22. aprill 1894 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog.

Schmidt lõpetas 1858. aastal Tartu ülikooli meditsiinidoktori kraadiga. Aastatel 1862–1864 töötas ta samas füsioloogilise keemia ja füsioloogia eradotsendina, 1864–1869 dotsendina, olles ühtlasi Tartu Veterinaariakooli õppejõud. Aastatel 1869–1894 oli ta Tartu ülikooli professor ja füsioloogiakateedri juhataja, 1877–1880 arstiteaduskonna dekaan, 1885–1890 Tartu ülikooli rektor. Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele.

Kirjandust

Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 87-91 (Sisaldab ka bibliograafiat)

Välislingid

Teoseid

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Hermann Adolf Alexander Schmidt''' ([[27. mai]] [[1831]] [[Muhu saar]] – [[22. aprill]] [[1894]] [[Tartu]]) oli baltisaksa [[arstiteadus|arstiteadlane]] ja [[füsioloogia|füsioloog]].
-Lõpetas [[1858]]. aastal [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. Töötas [[1862]]–[[1864]] samas füsioloogilise keemia ja [[füsioloogia]] eradotsendina, 1864–[[1869]] dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. Aastatel 1869–[[1894]] oli [[Tartu ülikool]]i professor ja  füsioloogiakateedri juhataja, [[1877]]–[[1880]] arstiteaduskonna dekaan, [[1885]]–[[1890]] [[Tartu ülikool]]i [[rektor]]. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele.
+Schmidt lõpetas [[1858]]. aastal [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. Aastatel [[1862]]–[[1864]] töötas ta samas füsioloogilise keemia ja [[füsioloogia]] eradotsendina, 1864–[[1869]] dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. Aastatel 1869–[[1894]] oli ta [[Tartu ülikool]]i professor ja  füsioloogiakateedri juhataja, [[1877]]–[[1880]] arstiteaduskonna dekaan, [[1885]]–[[1890]] [[Tartu ülikool]]i [[rektor]]. Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa [[vere hüübimise fermentatiivne teooria|vere hüübimise fermentatiivse teooria]], pani aluse [[kliiniline hematoloogia|kliinilise hematoloogia]] ja [[vereülekanne|vereülekande]] edenemisele.
 == Kirjandust ==
-Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 87-91 (Sisaldab ka bibliograafiat)
+* Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 87-91 (Sisaldab ka bibliograafiat)
 == Välislingid ==