Kaldeera: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. juuli 2005, kell 01:37

Fail:Kaldeera.jpg

Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km.

Kaldeera on vulkaani tipu (koonuse) kokkuvarisemisel või õhkulendamisel tekkinud hiiglaslik negatiivne pinnavorm.

Kaldeera põhi on enamasti tasane, sinna võib tekkida järv, näiteks Crater Lake USA-s, mis moodustus kunagise vulkaani Mazama tipu sissevarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja uus kraater, nagu näiteks Aso vulkaanil Jaapanis.

Kaldeera tekkepõhjuseks võib olla magmakambri kokkukukkumine kas üle- või alarõhu korral. Ülerõhk tekib siis, kui magmas lahustunud gaasid ülespoole liikuvast magmast eralduma hakkavad: väiksema rõhu all lahustub vedelikes vähem gaase (sama efekt ilmneb, kui gaseeritud joogi pudelilt kork eemaldada). Et gaasi ruumala on palju suurem kui vedelikel, tekib tohutu ülerõhk, mis võib kraatri purustada ja tekitadagi kaldeera. Sellisesse kaldeerasse hakkab moodustuma uus kraater. Teisel juhul, kui kaldeera tekib alarõhu tõttu, võib tegemist olla kustunud vulkaaniga, mille tühjenenud magmakamber ei toesta enam ülal asuvat kraatrit, mistõttu kraater variseb sisse. Samuti võib kaldeera tekkida pärast plahvatuslikku ja võimsat purset, mis tühjendas osaliselt magmakambri.

Vaata ka

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Kaldeera''' on [[vulkaan]]i tipu ([[vulkaanikoonus|koonuse]]) kokkuvarisemisel või õhkulendamisel tekkinud hiiglaslik [[negatiivne pinnavorm|negatiivne pinnavorm]].
-Kaldeera põhi on enamasti tasane, sinna võib tekkida järv, näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]], mis moodustus kunagise [[vulkaan]]i Mazama tipu sissevarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja uus [[kraater]], nagu näiteks [[Aso]] vulkaanil [[Jaapan]]is.
+Kaldeera põhi on enamasti tasane, sinna võib tekkida [[järv]], näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]], mis moodustus kunagise [[vulkaan]]i [[Mazama]] tipu sissevarisemisel. Kui vulkaan on endiselt [[Aktiivne vulkaan|aktiivne]], tekib kaldeera põhja uus [[kraater]], nagu näiteks [[Aso]] vulkaanil [[Jaapan]]is.
-Kaldeera tekkepõhjuseks võib olla  [[magmakamber|magmakambri]] kokkukukkumine kas [[ülerõhk|üle-]] või [[alarõhk|alarõhu]] korral. Ülerõhk tekib siis, kui [[magma]]s lahustunud [[gaas]]id ülespoole liikuvast magmast eralduma hakkavad: väiksema [[rõhk|rõhu]] all lahustub [[vedelik]]es vähem gaase (sama efekt ilmneb, kui  gaseeritud joogi pudelilt kork eemaldada). Et gaasi ruumala on palju suurem kui vedelikel, tekib tohutu ülerõhk, mis võib kraatri purustada  ja tekitadagi kaldeera. Sellisesse kaldeerasse hakkab moodustuma uus kraater. Teisel juhul, kui kaldeera tekib alarõhu tõttu, on tegemist enamasti kustunud vulkaaniga, mille tühjenenud magmakamber ei toesta enam ülal asuvat kraatrit, mistõttu kraater variseb sisse. Samuti võib kaldeera tekkida pärast plahvatuslikku ja võimsat purset, mis tühjendas osaliselt magmakambri.
+Kaldeera tekkepõhjuseks võib olla  [[magmakamber|magmakambri]] kokkukukkumine kas [[ülerõhk|üle-]] või [[alarõhk|alarõhu]] korral. Ülerõhk tekib siis, kui [[magma]]s lahustunud [[gaas]]id ülespoole liikuvast magmast eralduma hakkavad: väiksema [[rõhk|rõhu]] all lahustub [[vedelik]]es vähem gaase (sama efekt ilmneb, kui  gaseeritud joogi pudelilt kork eemaldada). Et gaasi ruumala on palju suurem kui vedelikel, tekib tohutu ülerõhk, mis võib kraatri purustada  ja tekitadagi kaldeera. Sellisesse kaldeerasse hakkab moodustuma uus kraater. Teisel juhul, kui kaldeera tekib alarõhu tõttu, võib tegemist olla [[kustunud vulkaan]]iga, mille tühjenenud magmakamber ei toesta enam ülal asuvat kraatrit, mistõttu kraater variseb sisse. Samuti võib kaldeera tekkida pärast plahvatuslikku ja võimsat purset, mis tühjendas osaliselt magmakambri.
-{{täienda}}
 ==Vaata ka==
 *[[Vulkaanide loend]]
 *[[Vulkaan]]
+{{täienda}}
 [[Category:Geomorfoloogia]]