Ol Doinyo Lengai: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuli 2005, kell 13:42

Oldoinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas.

Oldoinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Oldoinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Oldoinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Oldoinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse.

Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, samuti on karbonatiitne laava väga vedel.

Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest. Neist on moodustunud karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha, mis tähendab, et sedasorti laava ei ole lihtsalt looduse ühekordne kapriis, vaid vajab tõsist teaduslikku lähenemist.

Vaata ka

Vulkaanide loend

Välislingid

fotod ja tekst Oldoinyo Lengaist

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Oldoinyo Lengai''' on [[vulkaan]] [[Tansaania]] põhjaosas.
+'''Oldoinyo Lengai''' on [[kihtvulkaan]] [[Tansaania]] põhjaosas.
-Oldoinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani [[laava]], mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne [[vedelik]], siis Oldoinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava [[Silikaadid (mineraalid)|silikaatseid]] mineraale, nagu [[kvarts]], [[päevakivi]], [[pürokseen]], [[oliviin]], [[biotiit]] jne, kuid Oldoinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse [[Karbonatiit|karbonatiidiks]], Oldoinyo Lengai oma [[naatrium]]irikkuse tõttu [[Natrokarbonatiit|natrokarbonatiidiks]]. [[Hapnik|Õhuhapniku]] ja [[niiskus]]ega kokku puutudes [[Porsumine|porsub]] tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks.
+Oldoinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. [[Geoloogia|Geoloogiliseks]] kurioosumiks teeb selle vulkaani [[laava]], mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne [[vedelik]], siis Oldoinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava [[Silikaadid (mineraalid)|silikaatseid]] mineraale, nagu [[kvarts]], [[päevakivi]], [[pürokseen]], [[oliviin]], [[biotiit]] jne, kuid Oldoinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse [[Karbonatiit|karbonatiidiks]], Oldoinyo Lengai oma [[naatrium]]irikkuse tõttu [[Natrokarbonatiit|natrokarbonatiidiks]]. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani [[geograafilised koordinaadid]] on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb [[Ngorongoro looduskaitseala]] piiresse.
+[[Hapnik|Õhuhapniku]] ja [[niiskus]]ega kokku puutudes [[Porsumine|porsub]] tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, samuti on karbonatiitne laava väga vedel.
-[[Karbonaadid (mineraalid)|Karbonaadid]] on [[mineraal]]id, mis valdavalt [[Settimine|settivad]] [[Merevesi|mereveest]]. Neist on moodustunud [[karbonaatkivim]]id, näiteks [[lubjakivi]]. Siiski on maailmas üle 300 karbonatiidi leiukoha, mis tähendab, et sedasorti laava ei ole lihtsalt looduse ühekordne kapriis, vaid vajab tõsist teaduslikku lähenemist.
+[[Karbonaadid (mineraalid)|Karbonaadid]] on [[mineraal]]id, mis valdavalt [[Settimine|settivad]] [[Merevesi|mereveest]]. Neist on moodustunud [[karbonaatkivim]]id, näiteks [[lubjakivi]]. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest [[magma]]st. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana [[kontinentaalne maakoor]] on hakanud [[Riftistuma|riftistuma]], mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad [[füüsika]]lised ja [[Keemia|keemilised]] tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha, mis tähendab, et sedasorti laava ei ole lihtsalt looduse ühekordne kapriis, vaid vajab tõsist teaduslikku lähenemist.
 ==Vaata ka==