Osake: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Osakese mõiste oluliselt täpsustatud |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Osake''' on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks [[värv]]iosake on värvilahuses oleva [[Värvipigment|pigmendi]] tükike. Kui vaadelda [[lahus]]etilka, milles ei ole seda pigmenditükikest, siis ei ole see enam värvi osake. |
|||
{{vaidlustatud}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}} |
|||
[[Keemia]]s on [[aine]] vähimaks osakeseks aine [[molekul]]id. [[Keemiline element|Keemiliste elementide]] vähimaks osakeseks on selle elemendi [[aatom]]. Osakeseks võib nimetada ka [[aatomituum]]a (näiteks [[alfaosake]], mis on [[alfakiirgus]]e vähim osa, on [[heelium]]i aatomi tuum). |
|||
'''Osakeseks''' nimetatakse [[aatom]]ist väiksemat objekti, mida iseloomustavad [[mass]] ja [[laeng]]. |
|||
'''[[Elementaarosake]]steks''' nimetatakse aatomituumast väiksemaid osakesi. Elementaarosakesed jagunevad omakorda [[liitosake]]steks ja [[fundamentaalosake]]steks. Viimased on meile tuntud maailma tõeliselt vähimad osakesed. Hetkel ei ole teadlased avastanud fundamentaaosakeste sisemist struktuuri, mis võimaldaks neid jagada veel väiksemateks osakesteks. |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[Elementaarosakesed]] |
|||
*[[Antiosake]] |
|||
Redaktsioon: 14. august 2008, kell 09:44
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. Kui vaadelda lahusetilka, milles ei ole seda pigmenditükikest, siis ei ole see enam värvi osake. Keemias on aine vähimaks osakeseks aine molekulid. Keemiliste elementide vähimaks osakeseks on selle elemendi aatom. Osakeseks võib nimetada ka aatomituuma (näiteks alfaosake, mis on alfakiirguse vähim osa, on heeliumi aatomi tuum).
Elementaarosakesteks nimetatakse aatomituumast väiksemaid osakesi. Elementaarosakesed jagunevad omakorda liitosakesteks ja fundamentaalosakesteks. Viimased on meile tuntud maailma tõeliselt vähimad osakesed. Hetkel ei ole teadlased avastanud fundamentaaosakeste sisemist struktuuri, mis võimaldaks neid jagada veel väiksemateks osakesteks.