Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. august 2008, kell 13:37

Flokulatsioon (ka helvestamine, helvestumine) on väikeste osakeste agregateerumine nõrgalt seotud struktuuri.

Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.

Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:

osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest
osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimetaAeg}}
+'''Flokulatsioon''' (ka ''helvestamine'', ''helvestumine'') on väikeste osakeste [[agregatsioon|agregateerumine]] nõrgalt seotud struktuuri.
-'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
+Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
 '''''Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:'''''
@@ 6. rida: / 8. rida: @@
 # osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
 # kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem [[kolloid]]e tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.
+[[Kategooria:Keemia]]
+[[en:Flocculation]]