Viru Vangla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
pildid
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
{{pooleli}}
{{pooleli}}
{{geopilt|pilt=Viru Prison 2008 1.jpg|pildiallkiri =Vaade kirdest|59.357958453134046|27.458224296569824|13}}
'''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s, mis valmis [[2008]]. aastal.
'''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s, mis valmis [[2008]]. aastal.


62. rida: 63. rida:
<gallery>
<gallery>
Pilt:Viru vangla 2007.jpg|Vangla ehitus augustis 2007
Pilt:Viru vangla 2007.jpg|Vangla ehitus augustis 2007
Image:Viru Prison 2008 2.jpg
Image:Viru Prison 2008 3.jpg|Ühendustunnel
Image:Viru Prison 2008 4.jpg
Image:Viru Prison 2008 5.jpg|Süüdimõistetute kamber
</gallery>
</gallery>



Redaktsioon: 2. juuni 2008, kell 20:35

Mall:Geopilt Viru Vangla on vangla Jõhvis, mis valmis 2008. aastal.

Vangla arhitektuurse projekti autoriks on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, peaprojekteerijaks ETP Grupp. Vanglat ehitas AS Merko Ehitus ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.

See on kavandatud 1000-kohalise kinnise vanglana, mille juurde kuulub 75-kohaline avavangla.

Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline Jõhvi arestimaja, mida haldab Ida Politseiprefektuur.

Vangla territoorium on 16 hektarit, see asub linna lõunapiiril Tallinna-Narva raudtee lähedal.

Projekteerimine

Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2001. aastal[1]

Vangla maa-ala detailplaneeringu koostas AS K&H.[2]

4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister Ken-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo ja Riigi Kinnisvara AS esindaja justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.[3]

Riigihange

Riigi Kinnisvara AS kuulutas 14. juunil 2005 välja riigihanke[4], et leida projekteerimise ja ehituse peatöövõtja Viru vangla rajamiseks.

18. juunil 2005 toimus Riigi Kinnisvara ASi nõukogu istung, kus otsustatakse juba välja kuulutatud hanke tingimusi muuta - lisatakse nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema enam kui 1,8 miljardit krooni[5], seejuures mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit.[6] Lisatud nõue tekitab konflikti, sest esitatud käibe nõude järgi oleks saanud konkursist osa võtta ainult neli Eesti ehitusfirmat - Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Sama aasta juunis ehitusfirma Koger & Partnerid vaidlustab käibepiirangu riigihanke tingimustes, kuid see lükatakse riigihangete ametis tagasi.

Pakkumisdokumendid võtsid välja küll 4 fimat: AS Merko Ehitus, AS Eesti Ehitus, AS YIT Ehitus ja Skanska EMV AS[7] (Skansa EMV AS oli firma, kes ehitas valmis Tartu Vangla), aga pakkumise tegid ainult 2 firmat - Eesti Ehitus küsis 725,4 miljonit krooni, Merko Ehitus 786,9 miljonit krooni. Kuna nende tehtud pakkumised ületasid tunduvalt vangla eeldatavat maksumust, siis riigihange tunnistatakse läbikukkunuks.

Kordusriigihange kuulutati välja 23. veebruaril 2006. Seekord osalejatele käibe suuruse kohta piiranguid ei seata, tõstetakse ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel. Riigihanke tulemus kuulutati välja 9. juunil 2006. Otsustati, et kõige optimaalsema pakkumise tegijaks oli AS Merko Ehitus, kes tegi pakkumise summas 786 995 743 krooni[8]. Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega läheks kompleks maksma üle miljardi krooni.

Pakkumisdokumendid võtsid välja seitse ettevõtet, kellest pakkumise esitasid neli:

Vangla kirjeldus

Vanglal võib eristada nelja 4 struktuurühikut[9]

  1. Eeluurimise osa. Siia paigutatakse vangid, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et eeluuritavad ei saaks üksteisega teavet vahetada, viibivad eeluuritavad üheinimese kambrites ja et takistada eeluuritavatel üksteisele infot vahetada karjudes akende kaudu, mängib väljas kõva muusika.
  2. Süüdimõistetute osa. Siinses piirkonnas viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimese kambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine WC. Tuppa mahub nari, laud, kaks taburetti, kaks öökappi, riidenagid, laelamp ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal personaalarvuti (ilma internetita), kaasaskantav raadio, väiksem televiisor, video- ja helikassettmagnetofon ning musitseerimisvahend. 50 vangi ühine dušširuum asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleks kergemini jälgitavad. Teiseks seetõttu, et vangid kipuvad tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi parasjagu silma peal ei hoia.
  3. Arestimaja osa.
  4. Avavangla osa.

Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast isoleeritud (avavangla asub väljaspool vangla üldiseid piirdeid), siis eeluurimise osa ja süüdimõistetute osa on omavahel ühendatud tunneli abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda erinevate hoonete vahel.

Välislingid

Viited

  1. "Viru Vangla". Viru Vangla kodulehekülg: Eesti Justiitsministeerium. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  2. "Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid". AS K&H kodulehekülg. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  3. Kristi Künnapas (04.11.2004). "Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks". Justiitsministeeriumi kodulehekülg. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  4. "Riik kuulutas Viru vangla hanke välja". Eesti Päevaleht. 15. juuni 2005. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  5. Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan (15.02.2006). "Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte". ÄP Online. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  6. Gea Velthut-Sokka (19.10.2005). "RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises". Äripäev. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  7. Signe Kalberg (29. detsember 2005). "Viru vanglale ei leita ehitajat". Eesti Päevaleht. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  8. Peeter Kuimet (9.06.2006). "Viru vangla läheb maksma üle miljardi". Postimees. Vaadatud 30.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  9. Marii Karell (10. juuli 2004). "Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam". Eesti Päevaleht. Vaadatud 31.05.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)


Pildimaterjal