Sonaat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Sonaat''' on instrumentaalmuusika žanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaat...
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Sonaat''' on [[instrumentaalmuusika]] [[muusikažanr|žanr]]. Sonaat on [[soolo]][[muusikainstrument|pillile]] ([[saade|saatega]] või ilma) kirjutatud [[sonaaditsükkel]].
'''Sonaat''' on [[instrumentaalmuusika]] [[muusikažanr|žanr]]. Sonaat on [[soolo]][[muusikainstrument|pillile]] ([[saade|saatega]] või ilma) kirjutatud [[sonaaditsükkel]].

Sonaadil on tavaliselt kolm osa:
#osa on [[sonaadivorm]]is ja kiires [[tempo]]s
#osa on aeglases tempos, tihti [[variatsioonivorm]]is
#osa on kiire, tavaliselt [[rondovorm]]is


Sonaate nimetatakse soolopilli järgi:
Sonaate nimetatakse soolopilli järgi:
10. rida: 15. rida:
*[[kitarrisonaat]]
*[[kitarrisonaat]]
*...
*...

==Sonaadi ajalugu==
[[16. sajand]]i lõpus ([[renessanss (muusika)|hilisrenessansi]] perioodil) tähistati [[Itaalia]]s sõnaga ''sonata'' ([[itaalia keel]]es ''sonare'' 'kõlama') lihtsalt intrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat [[muusikavorm|vormi]] ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalžanri, [[kantsoon]]iga.

[[Barokk (muusika)|Barokiajastul]] nimetati sonaadiks teost [[ansambel (muusika)|ansamblile]]. Algul koosnes mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. [[17. sajand]]i lõpuks kujunes välja kaks sonaaditüüpi: [[kirikusonaat]] ja [[kammersonaat]]. Kirikusonaat oli neljaosaline (osade tempod aeglane-kiire-aeglane-kiire), kammersonaat koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Kammersonaat sarnaneb [[tantsusüit|tantsusüidiga]]. Klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist lõi [[Arcangelo Corelli]].

Redaktsioon: 7. mai 2008, kell 23:03

Sonaat on instrumentaalmuusika žanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel.

Sonaadil on tavaliselt kolm osa:

  1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos
  2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis
  3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis

Sonaate nimetatakse soolopilli järgi:

Sonaadi ajalugu

16. sajandi lõpus (hilisrenessansi perioodil) tähistati Itaalias sõnaga sonata (itaalia keeles sonare 'kõlama') lihtsalt intrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalžanri, kantsooniga.

Barokiajastul nimetati sonaadiks teost ansamblile. Algul koosnes mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. 17. sajandi lõpuks kujunes välja kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Kirikusonaat oli neljaosaline (osade tempod aeglane-kiire-aeglane-kiire), kammersonaat koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Kammersonaat sarnaneb tantsusüidiga. Klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist lõi Arcangelo Corelli.