Plasmafüüsika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. aprill 2024, kell 14:37

Plasmafüüsika on füüsika haru, mis uurib plasmat (gaasi neljandat olekut, kus aatomid on ioniseeritud ja sisaldavad vabu elektrone ja ioone). Plasmafüüsikud uurivad füüsikalisi ja keemilisi mõjusid, mis toimuvad nii gaaslahendusplasmas kui ka plasmaga töödeldavates esemetes (tahkised, vedelikud).

Plasma ergastamiseks keskmistel ja atmosfäärilähedastel rõhkudel kasutatakse alalis-, impulss- ja kõrgsageduspinget ning lühikesi laservälke. Erinevaid uurimisvaldkondi ühendav katse meetod on plasmaspektroskoopia, mis koos elektriliste ja optiliste mõõtmisandmetega on tulemuste tõlgendamise ja modelleerimise aluseks.

Mõned tähtsamad uurimissuunad on plasmadiagnostika, plasmameditsiin, pindade töötlemine ja õhusaaste vähendamine.

Redaktsioon: 25. aprill 2024, kell 19:29 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5245 muudatust siselingid Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. aprill 2024, kell 14:37 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 416 441 muudatust Resümee puudub Märgis: Tühistatud Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Plasmafüüsika''' on [[füüsika]] haru, mis ~~hõlmab~~ [[plasma]] ~~uuringuid~~ (gaasi neljandat olekut, kus [[Aatom\|aatomid]] on ioniseeritud ja sisaldavad vabu [[Elektron\|elektrone]] ja [[Ioon\|ioone]]). Plasmafüüsikud uurivad füüsikalisi ja keemilisi mõjusid, mis toimuvad nii gaaslahendusplasmas kui ka plasmaga töödeldavates esemetes ([[tahkis\|tahkised]], [[Vedelik\|vedelikud]]).		'''Plasmafüüsika''' on [[füüsika]] haru, mis uurib [[plasma]]t (gaasi neljandat olekut, kus [[Aatom\|aatomid]] on ioniseeritud ja sisaldavad vabu [[Elektron\|elektrone]] ja [[Ioon\|ioone]]). Plasmafüüsikud uurivad füüsikalisi ja keemilisi mõjusid, mis toimuvad nii gaaslahendusplasmas kui ka plasmaga töödeldavates esemetes ([[tahkis\|tahkised]], [[Vedelik\|vedelikud]]).

	Plasma ergastamiseks keskmistel ja atmosfäärilähedastel rõhkudel kasutatakse alalis-, impulss- ja kõrgsageduspinget ning lühikesi laservälke. Erinevaid uurimisvaldkondi ühendav katse [[meetod]] on [[plasmaspektroskoopia]], mis koos elektriliste ja optiliste mõõtmisandmetega on tulemuste tõlgendamise ja [[Modelleerimine\|modelleerimise]] aluseks.		Plasma ergastamiseks keskmistel ja atmosfäärilähedastel rõhkudel kasutatakse alalis-, impulss- ja kõrgsageduspinget ning lühikesi laservälke. Erinevaid uurimisvaldkondi ühendav katse [[meetod]] on [[plasmaspektroskoopia]], mis koos elektriliste ja optiliste mõõtmisandmetega on tulemuste tõlgendamise ja [[Modelleerimine\|modelleerimise]] aluseks.