Hans Christian Andersen

Elulugu

Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas ainsa lapsena. Tema isa uskus ennast olevat kõrgklassi päritolu, kuid tõendeid sellele ei leitud. Kingsepast isal oli algharidus ning ta luges pojale ette lugusid "Tuhandest ja ühest ööst". Ema ei olnud haridust saanud ning töötas pesunaisena. Isa suri 1816. aastal, ema abiellus paar aastat pärast seda uuesti. Hans saadeti kohalikku vaeste laste kooli, kus ta teenis ka elatist algul kangru, hiljem rätsepa õpipoisina. Ta valmistas endale nukuteatri ning veetis palju aega nukkudele riideid meisterdades ja oma väljamõeldud näidendeid läbi mängides. Samuti luges ta palju.

14-aastaselt siirdus ta Kopenhaagenisse, et leida tööd näitlejana. Kuninglikku Teatrisse ei tahetud teda algul võtta. Tuttavate abiga pääses ta lühikeseks ajaks õpilaseks balletikooli ning koorilauljaks kuni häälemurdeni. Ta saatis teatrile mõned oma näidendid, kuid need lükati tagasi. Andersenil õnnestus saada mõjuka riigiametniku ja Kuningliku Teatri juhi Jonas Collini soosing ning too kindlustas talle 1822. aastal õppekoha Slagelse ladina koolis. Samal aastal oli ta avaldanud oma esimese teose "Ungdoms-Forsøg" pseudonüümi Villiam Christian Walter all (kombinatsioon William Shakespeare'i, Walter Scotti ja tema enda nimest). Kuni 1827. aastani käis ta koolis Helsingøris ja pääses siis Kopenhaageni ülikooli.

1820. aastatel avaldati tema loomingut suhteliselt vähe. Tema esimene näidend Kuninglikus Teatris etendus 1829. aastal. Järgmisel aastal ilmus esimene luulekogu.

Alates 1831. aastast reisis ta palju Euroopas ning kirjutas reisikirju.

Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. Samal aastal ilmus ka tema esimene romaan "Improvisatoren", mis saavutas kiiresti rahvusvahelise edu.

Pärast seda, kui Andersen 1837. aastal Rootsit külastas, otsustas ta kirjutada luuletuse, mis väljendab rootslaste, norralaste ja taanlaste seotust. Mõte sai teoks 1839. aasta juulis, kui sündis "Jeg er en Skandinav" ('ma olen skandinaavlane'). Helilooja Otto Lindblad kirjutas luuletusele muusika ja see laul oli 1840. aastatel populaarne.

Looming

Pikemalt: Hans Christian Anderseni muinasjuttude loend

Anderseni kuulsamaid kunstmuinasjutte:

• "Pöial-Liisi" (1835)
• "Printsess herneteral" (1835)
• "Väike merineitsi" (1836)
• "Keisri uued rõivad" (1837)
• "Vankumatu tinasõdur" (1838)
• "Metsluiged" (1838)
• "Inetu pardipoeg" (1843)
• "Lumekuninganna" (1844)
• "Tütarlaps väävlitikkudega" (1845)
• "Tuleraud" (ATU 562)

Vaata ka

• Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia

Kirjandus

• Irina Muravjova, "Andersen". Vene keelest tõlkinud Karl Luksep, Eesti Raamat, Tallinn 1973
• Arvo Alas. "Hans Christian Andersen kui müüt ja Taani kaubamärk." – Sirp 2005, nr 44, lk 11–12.

Välislingid

• Hans Christian Andersen Information Odense
• Hans Christian Andersen biography
• Hans Christian Andersen ja Jenny Lind: Muinasjutuvestja ja laululind
• Hans Anderseni ABC Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR