Elizabeth Loftus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Kuupäevad eestipäraseks: aaaa-kk-pp -> pp.kk.aaaa
P pisitoim
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Elizabeth Loftus-TAM 9-July 2011.JPG |pisi|Elizabeth Loftus 2011. aastal.]]
[[Pilt:Elizabeth Loftus-TAM 9-July 2011.JPG |pisi|Elizabeth Loftus 2011. aastal.]]
'''Elizabeth F. Loftus''' (neiupõlvenimega '''Elizabeth Fishman''', sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1944]] [[Los Angeles]]es)<ref name="AAAS" /><ref name="chap 2 Do Justice" /> on Ameerika kognitiivpsühholoog ja mäluekspert. Ta on teinud mitu uuringut, mis näitavad inimese mälu ebausaldusväärsust, ning on tuntud tunnistajate ütluste<ref name="chap 4 Do Justice" /> ja valemälestuste uurijana. Loftus on oma teadmisi rakendanud lisaks laboriuuringutele ka kohtusüsteemis, kus ta on olnud eksperttunnistajaks ütluste hindamisel. <ref name="Neimark" /> Tema tööd on ülemaailmselt tunnustatud ja ta on pälvinud mitu auhinda. 2002. aastal oli Loftus ajakirjas ''Review of General Psychology''’s 58. kohal, saja 20. sajandi kõige mõjukama psühhoogi hulgas, olles naistest esikohal.<ref name="influential-psychologists" />
'''Elizabeth F. Loftus''' (neiupõlvenimega '''Elizabeth Fishman''', sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1944]] [[Los Angeles]]es)<ref name="AAAS" /><ref name="chap 2 Do Justice" /> on Ameerika kognitiivpsühholoog ja mäluekspert. Ta on teinud mitu uuringut, mis näitavad inimese mälu ebausaldusväärsust, ning on tuntud tunnistajate ütluste<ref name="chap 4 Do Justice" /> ja valemälestuste uurijana. Loftus on oma teadmisi rakendanud lisaks laboriuuringutele ka kohtusüsteemis, kus ta on olnud eksperttunnistajaks ütluste hindamisel.<ref name="Neimark" /> Tema tööd on ülemaailmselt tunnustatud ja ta on pälvinud mitu auhinda. 2002. aastal oli Loftus ajakirjas ''Review of General Psychology''’s 58. kohal, saja 20. sajandi kõige mõjukama psühhoogi hulgas, olles naistest esikohal.<ref name="influential-psychologists" />


==Elulugu==
==Elulugu==
Loftus kasvas üles USA California osariigis. <ref name="Saletan" /> Tema isa Sidney Fishman töötas arstina ja ema Rebecca Fishman raamatukoguhoidjana.<ref name="Saletan" /> Kui Loftus oli 14-aastane, uppus ta ema.<ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /> Ta oli aastatel 1986–1991 abielus [[Geoffrey Loftus|Geoffrey Loftuse]]ga <ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /> ning nad on siiani head sõbrad.<ref name="Wilson" /><ref name="chap 3 Do Justice" /><ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" />
Loftus kasvas üles USA California osariigis.<ref name="Saletan" /> Tema isa Sidney Fishman töötas arstina ja ema Rebecca Fishman raamatukoguhoidjana.<ref name="Saletan" /> Kui Loftus oli 14-aastane, uppus ta ema.<ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /> Ta oli aastatel 1986–1991 abielus [[Geoffrey Loftus]]ega <ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /> ning nad on siiani head sõbrad.<ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 3 Do Justice" />


== Karjäär ==
== Karjäär ==
1996. aastal sai ta bakalaureusekraadi matemaatikas ja lõpetas kiitusega psühholoogia eriala [[California Ülikool|California Ülikoolis]]. [[Stanfordi Ülikool|Stanfordi Ülikoolis]] omandas ta matemaatilise psühholoogia magistrikraadi 1967 ja doktorikraadi samal erialal 1970. aastal.<ref name="chap 2 Do Justice" />
1996. aastal sai ta bakalaureusekraadi matemaatikas ja lõpetas kiitusega psühholoogia eriala [[California Ülikool]]is. [[Stanfordi Ülikool]]is omandas ta matemaatilise psühholoogia magistrikraadi 1967 ja doktorikraadi samal erialal 1970. aastal.<ref name="chap 2 Do Justice" />


=== Valemälestused ===
=== Valemälestused ===
Loftus asus 1973. aastal abiprofessorina tööle [[Washingtoni Ülikool|Washingtoni Ülikoolis]] ja hakkas pealtnägijate ütlustele tugineval empiirilisel meetodil uurima mälu päriselu keskkonnas<ref name="chap 2 Do Justice" /><ref name="Saletan" /> <ref name="Neimark" /> Üks esimesi uuringuid, mis ta läbi viis, oli autoõnnetuse rekonstrueerimine <ref name="Saletan" />, kus ta avastas, et tunnistajatele esitatud küsimuse sõnastus mõjutas nende ütlusi.<ref name="chap 4 Do Justice" /><ref name="Saletan" /> Järgmiseks uuriski Loftus, kas suunavate küsimuste küsimine või eksitava informatsiooni pakkumine mõjutab inimeste mälu sündmusest.<ref name="chap 4 Do Justice" /> Uuringute tulemusena tõestas Loftus, et pealtnägijate mälu on tundlik ebaõigele informatsioonile toimunu kohta, mistõttu tunnistajad võivad anda valeütlusi.<ref name="chap 4 Do Justice" /><ref name="Neimark" /><ref name="Wilson" />
Loftus asus 1973. aastal abiprofessorina tööle [[Washingtoni Ülikool]]is ja hakkas pealtnägijate ütlustele tugineval empiirilisel meetodil uurima mälu päriselu keskkonnas<ref name="chap 2 Do Justice" /><ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /> Üks esimesi uuringuid, mis ta läbi viis, oli autoõnnetuse rekonstrueerimine <ref name="Saletan" />, kus ta avastas, et tunnistajatele esitatud küsimuse sõnastus mõjutas nende ütlusi.<ref name="chap 4 Do Justice" /><ref name="Saletan" /> Järgmiseks uuriski Loftus, kas suunavate küsimuste küsimine või eksitava informatsiooni pakkumine mõjutab inimeste mälu sündmusest.<ref name="chap 4 Do Justice" /> Uuringute tulemusena tõestas Loftus, et pealtnägijate mälu on tundlik ebaõigele informatsioonile toimunu kohta, mistõttu tunnistajad võivad anda valeütlusi.<ref name="chap 4 Do Justice" /><ref name="Neimark" /><ref name="Wilson" />


1990. aastate alguses langes Loftuse töö rõhk valemälestuste tekitamisele, kus ta uuris, kas on võimalik tekitada inimesele valemälestusi sündmustest, mis pole aset leidnud. Teda ajendas selles suunas tegutsema juhtum, mille käigus sooviti temalt vastavat teemat käsitlevat eksperthinnangut.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Eelpool mainitud juhtumi erakordsus seisnes teraapia käigus represseeritud mälestuste teadvustamises 20 aastat pärast nende kogemist. Selles kohtuasjas süüdistas George Franklini tütar oma isa tema lapsepõlve sõbra mõrvas ja vägistamises.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftus andis oma hinnangu mälestuste muutlikkuse kohta, ent oli sunnitud tõdema, et ei teadnud ühtegi uurimust sarnase juhtumi kohta. Franklin mõisteti süüdi, kuid vabastati edasikaebamisel 1996. aastal.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Sel ajal esines ka teisi süüdistusi, mis põhinesid traumast taastunud mälul.<ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftus hakkas uurima, kas mõned nn taastunud mälestusted ei või olla ka valemälestused, mis on sisendatud just terapeudi poolt.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftus pidi leidma eetiliselt korrektse viisi selle hüpoteesi uurimiseks. Ta üritas tekitada valemälestuse lapsena kaubanduskeskuses vanema ärakaotamise näol ja testis, kas mittetoimunud sündmusest rääkimine tõepoolest tekitab mälestuse või mitte. Algselt leidis ta, et 25% testitutest loovad endale mälestuse sündmusest, mida pole toimunud.<ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Edasise uurimise käigus leidis ta, et iga kolmandat katseisikut suudetakse veenda selles, et nad kogesid lapsepõlves olematuid sündmusi.<ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftuse uuringute tulemusi kasutati kohtutes taastatud mälestuse kahtluse alla seadmiseks.<ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" />
1990. aastate alguses langes Loftuse töö rõhk valemälestuste tekitamisele, kus ta uuris, kas on võimalik tekitada inimesele valemälestusi sündmustest, mis pole aset leidnud. Teda ajendas selles suunas tegutsema juhtum, mille käigus sooviti temalt vastavat teemat käsitlevat eksperthinnangut.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Eelpool mainitud juhtumi erakordsus seisnes teraapia käigus represseeritud mälestuste teadvustamises 20 aastat pärast nende kogemist. Selles kohtuasjas süüdistas George Franklini tütar oma isa tema lapsepõlve sõbra mõrvas ja vägistamises.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftus andis oma hinnangu mälestuste muutlikkuse kohta, ent oli sunnitud tõdema, et ei teadnud ühtegi uurimust sarnase juhtumi kohta. Franklin mõisteti süüdi, kuid vabastati edasikaebamisel 1996. aastal.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Sel ajal esines ka teisi süüdistusi, mis põhinesid traumast taastunud mälul.<ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftus hakkas uurima, kas mõned nn taastunud mälestusted ei või olla ka valemälestused, mis on sisendatud just terapeudi poolt.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftus pidi leidma eetiliselt korrektse viisi selle hüpoteesi uurimiseks. Ta üritas tekitada valemälestuse lapsena kaubanduskeskuses vanema ärakaotamise näol ja testis, kas mittetoimunud sündmusest rääkimine tõepoolest tekitab mälestuse või mitte. Algselt leidis ta, et 25% testitutest loovad endale mälestuse sündmusest, mida pole toimunud.<ref name="Wilson" /><ref name="chap 8 Do Justice" /> Edasise uurimise käigus leidis ta, et iga kolmandat katseisikut suudetakse veenda selles, et nad kogesid lapsepõlves olematuid sündmusi.<ref name="chap 8 Do Justice" /> Loftuse uuringute tulemusi kasutati kohtutes taastatud mälestuse kahtluse alla seadmiseks.<ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" />


=== Eksperttunnistaja ===
=== Eksperttunnistaja ===
1974. aastal avaldati Loftuse artikkel pealtnägijate tunnistuste kohta, mis olid antud mõrvaga seotud kohtuistungitel, ja päeast seda hakkasid tema poole nõu saamiseks pöörduma mitmed advokaadid. Lisaks sai temast kohtunike soovitusel populaarne õigusteaduslikus valdkonnas tegutsev loengupidaja.<ref name="chap 2 Do Justice" /><ref name="Saletan" /> Washingtonis antud Loftuse eksperditunnistus pealtnägija mälu kohta (täpsemalt kahtlusaluse tuvastamisel) lõi 1975. aastal juriidilise pretsedendi, <ref name="chap 3 Do Justice" /> misjärel on tema kui spetsialisti hinnangut pealtnägijate tunnistuste ja mälu kohta tellitud üle 250 korra.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /> Ta on andnud oma panuse [[McMartin]]<nowiki/>i eelkooli, [[O.J. Simpson|O. J. Simpson]]<nowiki/>i, [[Ted Bundy]], [[Willie Mak]]<nowiki/>i, [[Angelo Bueno]], [[Oliver North]]<nowiki/>i, [[Rodney King]]<nowiki/>i, [[Menendez]]<nowiki/>i vendade, [[Martha Stewart|Martha Stewarti]] jt kohtuistungitel.<ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="esxCb" />
1974. aastal avaldati Loftuse artikkel pealtnägijate tunnistuste kohta, mis olid antud mõrvaga seotud kohtuistungitel, ja päeast seda hakkasid tema poole nõu saamiseks pöörduma mitmed advokaadid. Lisaks sai temast kohtunike soovitusel populaarne õigusteaduslikus valdkonnas tegutsev loengupidaja.<ref name="chap 2 Do Justice" /><ref name="Saletan" /> Washingtonis antud Loftuse eksperditunnistus pealtnägija mälu kohta (täpsemalt kahtlusaluse tuvastamisel) lõi 1975. aastal juriidilise pretsedendi,<ref name="chap 3 Do Justice" /> misjärel on tema kui spetsialisti hinnangut pealtnägijate tunnistuste ja mälu kohta tellitud üle 250 korra.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /> Ta on andnud oma panuse [[McMartin]]<nowiki/>i eelkooli, [[O.J. Simpson|O. J. Simpson]]<nowiki/>i, [[Ted Bundy]], [[Willie Mak]]<nowiki/>i, [[Angelo Bueno]], [[Oliver North]]<nowiki/>i, [[Rodney King]]<nowiki/>i, [[Menendez]]<nowiki/>i vendade, [[Martha Stewart]]i jt kohtuistungitel.<ref name="Neimark" /><ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="esxCb" />


=== "Jane Doe" ===
=== "Jane Doe" ===
David Corwin ja tema kolleeg Erna Olafson avaldasid 1997. aastal nn Jane Doe ehk tundmatu isiku (pärisnimi Nicole Tau) kohta juhtumiuuringu, kus oli tegemist isikuga, kelle mälu oli taastunud seksuaalsest väärkohtlemisest.<ref name="c99qT" /><ref name="Tavris 08" /> Loftus ja Melvin Guyer otsustasid seda juhtumit edasi uurida, kasutades avalikke salvestisi ja intervjueerides inimesi, kes olid Tauga seotud, leides informatsiooni, mida Corwin ei lisanud originaalartiklisse. Infot, mis nad arvasid, et tõendab Tau puhul väärkohtlemisest valemälestust.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /> Samal ajal kontakteerus Tau Washingtoni Ülikooliga, süüdistades Loftust tema privaatsuse rikkumises.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="Tavris 02" /> Millejärel ülikool konfiskeeris Loftuse failid, viis läbi uurimise 21 kuu jooksul ja keelas sel ajal oma tulemuste avalikustamise. <ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="Tavris 02" /> Ta vabastati süüdistustest 2002. aastal ja avastused lubati avaldada.{{sfn|Loftus & Guyer|2002a}}{{sfn|Loftus & Guyer|2002b}}<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="Tavris 02" />
David Corwin ja tema kolleeg Erna Olafson avaldasid 1997. aastal nn Jane Doe ehk tundmatu isiku (pärisnimi Nicole Tau) kohta juhtumiuuringu, kus oli tegemist isikuga, kelle mälu oli taastunud seksuaalsest väärkohtlemisest.<ref name="c99qT" /><ref name="Tavris 08" /> Loftus ja Melvin Guyer otsustasid seda juhtumit edasi uurida, kasutades avalikke salvestisi ja intervjueerides inimesi, kes olid Tauga seotud, leides informatsiooni, mida Corwin ei lisanud originaalartiklisse. Infot, mis nad arvasid, et tõendab Tau puhul väärkohtlemisest valemälestust.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /> Samal ajal kontakteerus Tau Washingtoni Ülikooliga, süüdistades Loftust tema privaatsuse rikkumises.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="Tavris 02" /> Millejärel ülikool konfiskeeris Loftuse failid, viis läbi uurimise 21 kuu jooksul ja keelas sel ajal oma tulemuste avalikustamise.<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="Tavris 02" /> Ta vabastati süüdistustest 2002. aastal ja avastused lubati avaldada.{{sfn|Loftus & Guyer|2002a}}{{sfn|Loftus & Guyer|2002b}}<ref name="Saletan" /><ref name="Wilson" /><ref name="Tavris 02" />


Tau kaebas Loftuse, Washingtoni Ülikooli ja veel mõne asjaga seotud osalise kohtusse 2002. aastal ilmunud artikli tõttu.<ref name="Saletan" /><ref name="Tavris 08" /> Hagi koosnes algselt 21 süüdistusest, mis seisnesid privaatsuse rikkumises, pettuses, laimamises ja emotsionaalse distressi põhjustamises.<ref name="Tavris 08" /><ref name="Taus case" /> California Ülemkohus tühistas 2007. aastal kõik süüdistused peale selle, et Loftus tutvustas ennast Corwini superviisorina, intervjueerides Tau kasuema.<ref name="Tavris 08" /><ref name="Taus case" /> Loftuse kindlustusfirma nõustus 2007. aasta augustis maksma 7500 USA dollarit hüvitist.<ref name="Tavris 08" /> Tau pidi maksma kõikide kaitsjate arved summas 450 578,50 USA dollarit.<ref name="Tavris 08" /> See otsus kaevati edasi.<ref name="Tavris 08" /> Loftus avaldas oma analüüsi juhtunust 2009. aastal.<ref name="QmEYW" /><ref name="A48KE" />
Tau kaebas Loftuse, Washingtoni Ülikooli ja veel mõne asjaga seotud osalise kohtusse 2002. aastal ilmunud artikli tõttu.<ref name="Saletan" /><ref name="Tavris 08" /> Hagi koosnes algselt 21 süüdistusest, mis seisnesid privaatsuse rikkumises, pettuses, laimamises ja emotsionaalse distressi põhjustamises.<ref name="Tavris 08" /><ref name="Taus case" /> California Ülemkohus tühistas 2007. aastal kõik süüdistused peale selle, et Loftus tutvustas ennast Corwini superviisorina, intervjueerides Tau kasuema.<ref name="Tavris 08" /><ref name="Taus case" /> Loftuse kindlustusfirma nõustus 2007. aasta augustis maksma 7500 USA dollarit hüvitist.<ref name="Tavris 08" /> Tau pidi maksma kõikide kaitsjate arved summas 450 578,50 USA dollarit.<ref name="Tavris 08" /> See otsus kaevati edasi.<ref name="Tavris 08" /> Loftus avaldas oma analüüsi juhtunust 2009. aastal.<ref name="QmEYW" /><ref name="A48KE" />


⚫
Loftus lahkus 2002. aastal Washingtoni Ülikoolist ja oma Seattle'i kodust ning asus tööle California Ülikoolis [[Irvin]]is.<ref name="HzGR0" /> Seal on Loftus keskendunud valemälestuste potentsiaalsele kasule ja käitumuslikele tagajärgedele. Näiteks on ta uurinud valemälestuste võimet vähendamaks teatud toiduainete tarbimise vajadust.<ref name="Saletan" />

⚫
Loftus lahkus 2002. aastal Washingtoni Ülikoolist ja oma Seattle'i kodust ning asus tööle California Ülikoolis [[Irvin]]is. <ref name="HzGR0" /> Seal on Loftus keskendunud valemälestuste potentsiaalsele kasule ja käitumuslikele tagajärgedele. Näiteks on ta uurinud valemälestuste võimet vähendamaks teatud toiduainete tarbimise vajadust.<ref name="Saletan" />
==Bibliograafia==
==Bibliograafia==
Loftus on avaldanud palju töid, sealhulgas 24 raamatut ja üle 500 artikli.<ref name="4tnNk" />
Loftus on avaldanud palju töid, sealhulgas 24 raamatut ja üle 500 artikli.<ref name="4tnNk" />
44. rida: 43. rida:
*{{cite journal | last1 = Loftus | first1 = E.F. | year = 1999 | title = Lost in the mall: Misrepresentations and misunderstandings | url = | journal = Ethics & Behavior | volume = 9 | issue = | pages = 51–60 | doi=10.1207/s15327019eb0901_4 | pmid=11657488}}
*{{cite journal | last1 = Loftus | first1 = E.F. | year = 1999 | title = Lost in the mall: Misrepresentations and misunderstandings | url = | journal = Ethics & Behavior | volume = 9 | issue = | pages = 51–60 | doi=10.1207/s15327019eb0901_4 | pmid=11657488}}
*{{cite journal | last1 = Mazzoni | first1 = G.A.L. | last2 = Loftus | first2 = E.F. | last3 = Kirsch | first3 = I. |authormask2= 0 | year = 2001 | title = Changing beliefs about implausible autobiographical events | url = | journal = Journal of Experimental Psychology: Applied | volume = 7 | issue = 1| pages = 51–59 | doi=10.1037/1076-898x.7.1.51}}
*{{cite journal | last1 = Mazzoni | first1 = G.A.L. | last2 = Loftus | first2 = E.F. | last3 = Kirsch | first3 = I. |authormask2= 0 | year = 2001 | title = Changing beliefs about implausible autobiographical events | url = | journal = Journal of Experimental Psychology: Applied | volume = 7 | issue = 1| pages = 51–59 | doi=10.1037/1076-898x.7.1.51}}
*{{cite news |last1= Loftus |first1= E.F. |last2= Guyer |first2= M. |date=2002 |title= Who abused Jane Doe?: The hazards of the single case history. Part I |magazine= Skeptical Inquirer |volume= 26 |issue= 3 |pages= 24–32 |ref= {{SfnRef|Loftus & Guyer|2002a}}}}
*{{Netiviide|Perekonnanimi= Loftus |Eesnimi= E.F. |last2= Guyer |Eesnimi 2= M. |Aeg=2002 |Pealkiri= Who abused Jane Doe?: The hazards of the single case history. Part I |magazine= Skeptical Inquirer |Köide= 26 |Number= 3 |Leheküljed= 24–32 |ref= {{SfnRef|Loftus & Guyer|2002a}}}}
*{{cite news |last1= Loftus |first1= E. F. |last2= Guyer |first2= M. J. |date=2002 |title= Who abused Jane Doe? Part II |magazine= Skeptical Inquirer |volume= 26 |issue= 4 |pages= 37–40, 44 |ref= {{SfnRef|Loftus & Guyer|2002b}}}}
*{{Netiviide|Perekonnanimi= Loftus |Eesnimi= E. F. |last2= Guyer |Eesnimi 2= M. J. |Aeg=2002 |Pealkiri= Who abused Jane Doe? Part II |magazine= Skeptical Inquirer |Köide= 26 |Number= 4 |Leheküljed= 37–40, 44 |ref= {{SfnRef|Loftus & Guyer|2002b}}}}
*{{cite journal | last1 = Bernstein | first1 = D.M. | last2 = Laney | first2 = C. | last3 = Morris | first3 = E.K. | last4 = Loftus | first4 = E.F. |authormask4= 1 | year = 2005 | title = False beliefs about fattening foods can have healthy consequences | url = | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences | volume = 102 | issue = | pages = 13724–13731 | doi=10.1073/pnas.0504869102}}
*{{cite journal | last1 = Bernstein | first1 = D.M. | last2 = Laney | first2 = C. | last3 = Morris | first3 = E.K. | last4 = Loftus | first4 = E.F. |authormask4= 1 | year = 2005 | title = False beliefs about fattening foods can have healthy consequences | url = | journal = Proceedings of the National Academy of Sciences | volume = 102 | issue = | pages = 13724–13731 | doi=10.1073/pnas.0504869102}}
*{{cite journal | last1 = Berkowitz | first1 = S.R. | last2 = Laney | first2 = C. | last3 = Morris | first3 = E.K. | last4 = Garry | first4 = M. | last5 = Loftus | first5 = E. F. |displayauthors= 4 | year = 2008 | title = Pluto Behaving Badly: False beliefs and their consequences | url = | journal = American Journal of Psychology | volume = 121 | issue = | pages = 643–660 | doi=10.2307/20445490}}
*{{cite journal | last1 = Berkowitz | first1 = S.R. | last2 = Laney | first2 = C. | last3 = Morris | first3 = E.K. | last4 = Garry | first4 = M. | last5 = Loftus | first5 = E. F. |displayauthors= 4 | year = 2008 | title = Pluto Behaving Badly: False beliefs and their consequences | url = | journal = American Journal of Psychology | volume = 121 | issue = | pages = 643–660 | doi=10.2307/20445490}}
75. rida: 74. rida:
==Viited==
==Viited==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="AAAS">{{cite web|title=Book of Members, 1780–2010: Chapter L|url=http://www.amacad.org/publications/BookofMembers/ChapterL.pdf|publisher=American Academy of Arts and Sciences|accessdate=28. aprill 2011}}</ref>
<ref name="AAAS">{{Netiviide|Pealkiri=Book of Members, 1780–2010: Chapter L|URL=http://www.amacad.org/publications/BookofMembers/ChapterL.pdf|Väljaandja=American Academy of Arts and Sciences|Kasutatud=28. aprill 2011}}</ref>
<ref name="chap 2 Do Justice">Bower, G. H., (2007). Tracking the birth of a star. In M. Garry & H. Hayne (Eds.), Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom (pp. 15–25). Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates</ref>
<ref name="chap 2 Do Justice">Bower, G. H., (2007). Tracking the birth of a star. In M. Garry & H. Hayne (Eds.), Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom (pp. 15–25). Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates</ref>
<ref name="chap 4 Do Justice">Zaragoza, M. S., Belli, R., & Payment, K. E., (2007). Misinformation effects and the suggestibility of eyewitness memory. In M. Garry & H. Hayne (Eds.), Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom (pp. 35–63). Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates</ref>
<ref name="chap 4 Do Justice">Zaragoza, M. S., Belli, R., & Payment, K. E., (2007). Misinformation effects and the suggestibility of eyewitness memory. In M. Garry & H. Hayne (Eds.), Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom (pp. 35–63). Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates</ref>
<ref name="Neimark">Neimark, J. (1996). The diva of disclosure, memory researcher Elizabeth Loftus. Psychology Today, 29, 48–53,80.</ref>
<ref name="Neimark">Neimark, J. (1996). The diva of disclosure, memory researcher Elizabeth Loftus. Psychology Today, 29, 48–53,80.</ref>
<ref name="influential-psychologists">{{cite journal | last = Haggbloom | first = SJ | coauthors = Warnick R; Warnick JE; Jones VK; Yarbrough GL; Russell TM; Borecky CM; McGahhey R; Powell JL; Beavers J & Monte E | year = 2002 | journal = Rev. Gen. Psychol | volume = 6 | issue = 2 | pages = 139–152 | title = The 100 most eminent psychologists of the 20th century | url = http://psycnet.apa.org/?&fa=main.doiLanding&doi=10.1037/1089-2680.6.2.139 | format = PDF | doi = 10.1037/1089-2680.6.2.139}}</ref>
<ref name="influential-psychologists">{{cite journal | last = Haggbloom | first = SJ | coauthors = Warnick R; Warnick JE; Jones VK; Yarbrough GL; Russell TM; Borecky CM; McGahhey R; Powell JL; Beavers J & Monte E | year = 2002 | journal = Rev. Gen. Psychol | volume = 6 | issue = 2 | pages = 139–152 | title = The 100 most eminent psychologists of the 20th century | url = http://psycnet.apa.org/?&fa=main.doiLanding&doi=10.1037/1089-2680.6.2.139 | format = PDF | doi = 10.1037/1089-2680.6.2.139}}</ref>
<ref name="Saletan">{{cite web|last = Saletan|first = W|title = The memory doctor: the future of false memories|publisher = [[Slate (magazine)|Slate]]|date = 04.06.2010|url = http://www.slate.com/articles/health_and_science/the_memory_doctor/2010/06/the_memory_doctor.single.html|accessdate = 08.05.2012}}</ref>
<ref name="Saletan">{{Netiviide|last = Saletan|first = W|Pealkiri=The memory doctor: the future of false memories|Väljaandja = [[Slate (magazine)|Slate]]|Aeg= 04.06.2010|URL = http://www.slate.com/articles/health_and_science/the_memory_doctor/2010/06/the_memory_doctor.single.html|Kasutatud= 08.05.2012}}</ref>
<ref name="Wilson">{{cite news|url = http://williamcalvin.com/2002/OrangeCtyRegister.htm|title = War & remembrance: Controversy is a constant for memory researcher Elizabeth Loftus, newly installed at UCI|date = 03.11.2002|accessdate = 19.01.2009|work = [[The Orange County Register]]|last = Wilson|first = A}}</ref>
<ref name="Wilson">{{Netiviide|URL = http://williamcalvin.com/2002/OrangeCtyRegister.htm|Pealkiri=War & remembrance: Controversy is a constant for memory researcher Elizabeth Loftus, newly installed at UCI|Aeg= 03.11.2002|Kasutatud= 19.01.2009|work = [[The Orange County Register]]|last = Wilson|first = A}}</ref>
<ref name="chap 3 Do Justice">{{cite book|author = Loftus G|year = 2007|chapter = Elizabeth F. Loftus: The early years|editors = Garry M & Hayne H|title = Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom|pages = [http://books.google.ca/books?id=lVxZDB1fyqoC&pg=PA27#v=onepage&q&f=false 27–31] | isbn = 0805852328 |location = Mahwah, NJ|publisher = Lawrence Erlbaum Associates}}</ref>
<ref name="chap 3 Do Justice">{{cite book|author = Loftus G|year = 2007|chapter = Elizabeth F. Loftus: The early years|editors = Garry M & Hayne H|title = Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom|pages = [http://books.google.ca/books?id=lVxZDB1fyqoC&pg=PA27#v=onepage&q&f=false 27–31] | isbn = 0805852328 |location = Mahwah, NJ|publisher = Lawrence Erlbaum Associates}}</ref>
<ref name="chap 8 Do Justice">{{cite book | last = Strange | first = D | coauthors = Clifasefi S & Garry M | year = 2007 | chapter = False memories. |editors = Garry M & Hayne H|title = Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom|pages = [http://books.google.ca/books?id=lVxZDB1fyqoC&pg=PA137#v=onepage&q&f=false 137–68] | isbn = 0805852328 |location = Mahwah, NJ|publisher = Lawrence Erlbaum Associates}}</ref>
<ref name="chap 8 Do Justice">{{cite book | last = Strange | first = D | coauthors = Clifasefi S & Garry M | year = 2007 | chapter = False memories. |editors = Garry M & Hayne H|title = Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom|pages = [http://books.google.ca/books?id=lVxZDB1fyqoC&pg=PA137#v=onepage&q&f=false 137–68] | isbn = 0805852328 |location = Mahwah, NJ|publisher = Lawrence Erlbaum Associates}}</ref>
91. rida: 90. rida:
<ref name="QmEYW">{{cite journal|last = Loftus|first = Elizabeth|date=mai 2008|title = Perils of Provocative Scholarship|journal = Observer|volume = 21|issue = 5|pages = 13–15|publisher = [[Association for Psychological Science]]|location = [[Washington, DC]]|issn = 1050-4672|url = http://www.psychologicalscience.org/observer/getArticle.cfm?id=2339}}</ref>
<ref name="QmEYW">{{cite journal|last = Loftus|first = Elizabeth|date=mai 2008|title = Perils of Provocative Scholarship|journal = Observer|volume = 21|issue = 5|pages = 13–15|publisher = [[Association for Psychological Science]]|location = [[Washington, DC]]|issn = 1050-4672|url = http://www.psychologicalscience.org/observer/getArticle.cfm?id=2339}}</ref>
<ref name="A48KE">{{cite journal|last = Loftus|first = E|coauthors = Geis G|title = ''Taus v. Loftus'': Determining the Legal Ground Rules for Scholarly Inquiry|doi = 10.1080/15228930802575524 |journal = Journal of Forensic Psychology Practice|volume = 9|issue = 2|year = 2009|pages = 147–62}}</ref>
<ref name="A48KE">{{cite journal|last = Loftus|first = E|coauthors = Geis G|title = ''Taus v. Loftus'': Determining the Legal Ground Rules for Scholarly Inquiry|doi = 10.1080/15228930802575524 |journal = Journal of Forensic Psychology Practice|volume = 9|issue = 2|year = 2009|pages = 147–62}}</ref>
<ref name="HzGR0">{{cite web | url = http://socialecology.uci.edu/faculty/eloftus/ | date = n.d. | accessdate = 12.06.2012 | title = Elizabeth F. Loftus faculty page | publisher = [[University of California, Irvine]]}}</ref>
<ref name="HzGR0">{{Netiviide | url = http://socialecology.uci.edu/faculty/eloftus/ |Aeg = n.d. |Kasutatud= 12.06.2012 |Pealkiri= Elizabeth F. Loftus faculty page | publisher = [[University of California, Irvine]]}}</ref>
<ref name="4tnNk">http://www.fcas.nova.edu/arts/distinguished_speakers_series/elizabeth_loftus/index.cfm Accessed June 11, 2012</ref>
<ref name="4tnNk">http://www.fcas.nova.edu/arts/distinguished_speakers_series/elizabeth_loftus/index.cfm Accessed June 11, 2012</ref>
}}
}}
97. rida: 96. rida:
{{JÄRJESTA:Loftus, Elizabeth}}
{{JÄRJESTA:Loftus, Elizabeth}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühholoogid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühholoogid]]
[[Kategooria:mälu]]
[[Kategooria:Mälu]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]

Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 15:56

Elizabeth Loftus 2011. aastal.

Elizabeth F. Loftus (neiupõlvenimega Elizabeth Fishman, sündinud 16. oktoobril 1944 Los Angeleses)[1][2] on Ameerika kognitiivpsühholoog ja mäluekspert. Ta on teinud mitu uuringut, mis näitavad inimese mälu ebausaldusväärsust, ning on tuntud tunnistajate ütluste[3] ja valemälestuste uurijana. Loftus on oma teadmisi rakendanud lisaks laboriuuringutele ka kohtusüsteemis, kus ta on olnud eksperttunnistajaks ütluste hindamisel.[4] Tema tööd on ülemaailmselt tunnustatud ja ta on pälvinud mitu auhinda. 2002. aastal oli Loftus ajakirjas Review of General Psychology’s 58. kohal, saja 20. sajandi kõige mõjukama psühhoogi hulgas, olles naistest esikohal.[5]

Elulugu

Loftus kasvas üles USA California osariigis.[6] Tema isa Sidney Fishman töötas arstina ja ema Rebecca Fishman raamatukoguhoidjana.[6] Kui Loftus oli 14-aastane, uppus ta ema.[4][6] Ta oli aastatel 1986–1991 abielus Geoffrey Loftusega [4][6] ning nad on siiani head sõbrad.[4][6][7][8]

Karjäär

1996. aastal sai ta bakalaureusekraadi matemaatikas ja lõpetas kiitusega psühholoogia eriala California Ülikoolis. Stanfordi Ülikoolis omandas ta matemaatilise psühholoogia magistrikraadi 1967 ja doktorikraadi samal erialal 1970. aastal.[2]

Valemälestused

Loftus asus 1973. aastal abiprofessorina tööle Washingtoni Ülikoolis ja hakkas pealtnägijate ütlustele tugineval empiirilisel meetodil uurima mälu päriselu keskkonnas[2][4][6] Üks esimesi uuringuid, mis ta läbi viis, oli autoõnnetuse rekonstrueerimine [6], kus ta avastas, et tunnistajatele esitatud küsimuse sõnastus mõjutas nende ütlusi.[3][6] Järgmiseks uuriski Loftus, kas suunavate küsimuste küsimine või eksitava informatsiooni pakkumine mõjutab inimeste mälu sündmusest.[3] Uuringute tulemusena tõestas Loftus, et pealtnägijate mälu on tundlik ebaõigele informatsioonile toimunu kohta, mistõttu tunnistajad võivad anda valeütlusi.[3][4][7]

1990. aastate alguses langes Loftuse töö rõhk valemälestuste tekitamisele, kus ta uuris, kas on võimalik tekitada inimesele valemälestusi sündmustest, mis pole aset leidnud. Teda ajendas selles suunas tegutsema juhtum, mille käigus sooviti temalt vastavat teemat käsitlevat eksperthinnangut.[6][7][9] Eelpool mainitud juhtumi erakordsus seisnes teraapia käigus represseeritud mälestuste teadvustamises 20 aastat pärast nende kogemist. Selles kohtuasjas süüdistas George Franklini tütar oma isa tema lapsepõlve sõbra mõrvas ja vägistamises.[6][7][9] Loftus andis oma hinnangu mälestuste muutlikkuse kohta, ent oli sunnitud tõdema, et ei teadnud ühtegi uurimust sarnase juhtumi kohta. Franklin mõisteti süüdi, kuid vabastati edasikaebamisel 1996. aastal.[6][7][9] Sel ajal esines ka teisi süüdistusi, mis põhinesid traumast taastunud mälul.[9] Loftus hakkas uurima, kas mõned nn taastunud mälestusted ei või olla ka valemälestused, mis on sisendatud just terapeudi poolt.[6][7][9] Loftus pidi leidma eetiliselt korrektse viisi selle hüpoteesi uurimiseks. Ta üritas tekitada valemälestuse lapsena kaubanduskeskuses vanema ärakaotamise näol ja testis, kas mittetoimunud sündmusest rääkimine tõepoolest tekitab mälestuse või mitte. Algselt leidis ta, et 25% testitutest loovad endale mälestuse sündmusest, mida pole toimunud.[7][9] Edasise uurimise käigus leidis ta, et iga kolmandat katseisikut suudetakse veenda selles, et nad kogesid lapsepõlves olematuid sündmusi.[9] Loftuse uuringute tulemusi kasutati kohtutes taastatud mälestuse kahtluse alla seadmiseks.[4][6][7]

Eksperttunnistaja

1974. aastal avaldati Loftuse artikkel pealtnägijate tunnistuste kohta, mis olid antud mõrvaga seotud kohtuistungitel, ja päeast seda hakkasid tema poole nõu saamiseks pöörduma mitmed advokaadid. Lisaks sai temast kohtunike soovitusel populaarne õigusteaduslikus valdkonnas tegutsev loengupidaja.[2][6] Washingtonis antud Loftuse eksperditunnistus pealtnägija mälu kohta (täpsemalt kahtlusaluse tuvastamisel) lõi 1975. aastal juriidilise pretsedendi,[8] misjärel on tema kui spetsialisti hinnangut pealtnägijate tunnistuste ja mälu kohta tellitud üle 250 korra.[6][7] Ta on andnud oma panuse McMartini eelkooli, O. J. Simpsoni, Ted Bundy, Willie Maki, Angelo Bueno, Oliver Northi, Rodney Kingi, Menendezi vendade, Martha Stewarti jt kohtuistungitel.[4][6][7][10]

"Jane Doe"

David Corwin ja tema kolleeg Erna Olafson avaldasid 1997. aastal nn Jane Doe ehk tundmatu isiku (pärisnimi Nicole Tau) kohta juhtumiuuringu, kus oli tegemist isikuga, kelle mälu oli taastunud seksuaalsest väärkohtlemisest.[11][12] Loftus ja Melvin Guyer otsustasid seda juhtumit edasi uurida, kasutades avalikke salvestisi ja intervjueerides inimesi, kes olid Tauga seotud, leides informatsiooni, mida Corwin ei lisanud originaalartiklisse. Infot, mis nad arvasid, et tõendab Tau puhul väärkohtlemisest valemälestust.[6][7] Samal ajal kontakteerus Tau Washingtoni Ülikooliga, süüdistades Loftust tema privaatsuse rikkumises.[6][7][13] Millejärel ülikool konfiskeeris Loftuse failid, viis läbi uurimise 21 kuu jooksul ja keelas sel ajal oma tulemuste avalikustamise.[6][7][13] Ta vabastati süüdistustest 2002. aastal ja avastused lubati avaldada.[14][15][6][7][13]

Tau kaebas Loftuse, Washingtoni Ülikooli ja veel mõne asjaga seotud osalise kohtusse 2002. aastal ilmunud artikli tõttu.[6][12] Hagi koosnes algselt 21 süüdistusest, mis seisnesid privaatsuse rikkumises, pettuses, laimamises ja emotsionaalse distressi põhjustamises.[12][16] California Ülemkohus tühistas 2007. aastal kõik süüdistused peale selle, et Loftus tutvustas ennast Corwini superviisorina, intervjueerides Tau kasuema.[12][16] Loftuse kindlustusfirma nõustus 2007. aasta augustis maksma 7500 USA dollarit hüvitist.[12] Tau pidi maksma kõikide kaitsjate arved summas 450 578,50 USA dollarit.[12] See otsus kaevati edasi.[12] Loftus avaldas oma analüüsi juhtunust 2009. aastal.[17][18]

Loftus lahkus 2002. aastal Washingtoni Ülikoolist ja oma Seattle'i kodust ning asus tööle California Ülikoolis Irvinis.[19] Seal on Loftus keskendunud valemälestuste potentsiaalsele kasule ja käitumuslikele tagajärgedele. Näiteks on ta uurinud valemälestuste võimet vähendamaks teatud toiduainete tarbimise vajadust.[6]

Bibliograafia

Loftus on avaldanud palju töid, sealhulgas 24 raamatut ja üle 500 artikli.[20]

Olulisemad artiklid

  • Loftus, E.F. (1974). "Reconstructing memory: The incredible eyewitness". Psychology Today. 8: 116–119.
  • Loftus, E.F.; Palmer, J.C. (1974). "Reconstruction of automobile destruction: An example of the interaction between language and memory". Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior. 13: 585–589. DOI:10.1016/S0022-5371(74)80011-3.
  • Loftus, E.F. (1975). "Leading questions and the eyewitness report". Cognitive Psychology. 7: 560–572. DOI:10.1016/0010-0285(75)90023-7. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • Loftus, E.F.; Miller, D.G.; Burns, H.J. (1978). "Semantic integration of verbal information into a visual memory". Journal of Experimental Psychology: Human Learning and Memory. 4: 19–31. DOI:10.1037/0278-7393.4.1.19.
  • Loftus, E.F. (1979). "The malleability of human memory". American Scientist. 67: 312–320.
  • Loftus, E.F. (1983). "Silence is not golden". American Psychologist. 38: 564–572. DOI:10.1037/0003-066x.38.5.564.
  • Christianson, S.; Loftus, E.F. (1987). "Memory for traumatic events". Applied Cognitive Psychology. 1: 225–239. DOI:10.1002/acp.2350010402. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask2=, kasuta parameetrit (|author-mask2=) (juhend)
  • Loftus, E.F.; Hoffman, H.G. (1989). "Misinformation and memory: The creation of memory". Journal of Experimental Psychology: General. 118: 100–104.
  • Loftus, E.F (jaanuar 1991). "The glitter of everyday memory...and the gold". American Psychologist. 46 (1): 16–18. DOI:10.1037/0003-066X.46.1.16. PMID 1996855.
  • Loftus, E.F. (1993). "The reality of repressed memories". American Psychologist. 48: 518–537. DOI:10.1037/0003-066x.48.5.518.
  • Loftus, E.F.; Garry, M.; Feldman, J. (1994). "Forgetting sexual trauma". Journal of Consulting and Clinical Psychology. 62: 1177–1181. DOI:10.1037/0022-006x.62.6.1177.
  • Loftus, E.F.; Pickrell, J.E. (1995). "The formation of false memories". Psychiatric Annals. 25: 720–725.
  • Loftus, E.F. (1995). "Remembering dangerously". Skeptical Inquirer. 19: 20–29.
  • Garry, M.; Manning, C.; Loftus, E.F.; Sherman, S.J. (1996). "Imagination Inflation: Imagining a childhood event inflates confidence that it occurred". Psychonomic Bulletin and Review. 3: 208–214. DOI:10.3758/bf03212420.
  • Loftus, E.F. (1998). "Illusions of Memory". Proceedings of the American Philosophical Society. 142: 60–73.
  • Loftus, E.F. (1999). "Lost in the mall: Misrepresentations and misunderstandings". Ethics & Behavior. 9: 51–60. DOI:10.1207/s15327019eb0901_4. PMID 11657488.
  • Mazzoni, G.A.L.; Loftus, E.F.; Kirsch, I. (2001). "Changing beliefs about implausible autobiographical events". Journal of Experimental Psychology: Applied. 7 (1): 51–59. DOI:10.1037/1076-898x.7.1.51. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask2=, kasuta parameetrit (|author-mask2=) (juhend)
  • Guyer (2002). "Who abused Jane Doe?: The hazards of the single case history. Part I". Skeptical Inquirer. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Eesnimi=, kasuta parameetrit (|eesnimi=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Köide=, kasuta parameetrit (|köide=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Leheküljed=, kasuta parameetrit (|leheküljed=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Number=, kasuta parameetrit (|number=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Perekonnanimi=, kasuta parameetrit (|perekonnanimi=) (juhend); puudub |author1= (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend)
  • Guyer (2002). "Who abused Jane Doe? Part II". Skeptical Inquirer. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Eesnimi=, kasuta parameetrit (|eesnimi=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Köide=, kasuta parameetrit (|köide=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Leheküljed=, kasuta parameetrit (|leheküljed=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Number=, kasuta parameetrit (|number=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |Perekonnanimi=, kasuta parameetrit (|perekonnanimi=) (juhend); puudub |author1= (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend)
  • Bernstein, D.M.; Laney, C.; Morris, E.K.; Loftus, E.F. (2005). "False beliefs about fattening foods can have healthy consequences". Proceedings of the National Academy of Sciences. 102: 13724–13731. DOI:10.1073/pnas.0504869102. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask4=, kasuta parameetrit (|author-mask4=) (juhend)
  • Berkowitz, S.R.; Laney, C.; Morris, E.K.; Garry, M.; Loftus, E. F. (2008). "Pluto Behaving Badly: False beliefs and their consequences". American Journal of Psychology. 121: 643–660. DOI:10.2307/20445490. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |displayauthors=, kasuta parameetrit (|display-authors=) (juhend)

Raamatud

  • Learning. Mednick, S.A., Pollio, R. H. & Loftus, E.F. (1973). Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.
  • Human Memory: The Processing of Information. Loftus, G.R. & Loftus, E.F. (1976) Hillsdale, NJ: Erlbaum Associates.
  • Cognitive Processes. Bourne, L.E., Dominowski, R. L., & Loftus, E.F. (1979). Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.
  • Eyewitness Testimony. Loftus, E.F. (1979). Cambridge, MA: Harvard University Press. (National Media Award, Distinguished Contribution, 1980). (Reissued with new Preface in 1996).
  • Memory. Loftus, E.F. (1980). Reading, MA: Addison-Wesley. (Reprinted by NY: Ardsley Press 1988).
  • Psychology. Wortman, C.B. & Loftus, E.F. (1981). New York: Random House (Knopf).
  • Essence of Statistics. Loftus, G.R. & Loftus, E.F. (1982). Monterey, CA: Brooks/Cole.
  • Psychology Today Bootzin, R., Loftus, E., & Zajonc, R. (1983). (5th ed.). NY: Random House.
  • Mind at Play. Loftus, G.R. & Loftus, E.F. (1983). New York: Basic Books.
  • Eyewitness Testimony—Psychological perspectives. Wells, G. & Loftus, E.F. (Eds.) (1984). NY: Cambridge University Press.
  • Psychology (2nd ed.) Wortman, C.B. & Loftus, E.F. (1985). NY: Random House (Knopf).
  • Cognitive Processes. Bourne, L.E., Dominowski, R.L., Loftus, E.F., & Healy, A. (1986). Englewood Cliffs: Prentice-Hall.
  • Eyewitness Testimony: Civil and Criminal. Loftus, E.F. & Doyle, J. (1987). NY: Kluwer.
  • Statistics. Loftus, G.R. & Loftus, E.F. (1988). New York: Random House.
  • Psychology (3rd ed.). Wortman, C.B. & Loftus, E.F. (1988). NY: Random House (Knopf).
  • Witness for the Defense; The Accused, the Eyewitness, and the Expert Who Puts Memory on Trial Loftus, E.F. & Ketcham, K. (1991) NY: St. Martin’s Press.
  • Psychology (4th ed.) Wortman, C.B. & Loftus, E.F. (1992) NY: McGraw Hill.
  • Eyewitness Testimony – Civil and Criminal. Loftus, E.F. & Doyle, J.M. (1992) Charlottesville, VA: The Michie Co.
  • The Myth of Repressed Memory. Loftus, E.F. & Ketcham, K. (1994) NY: St. Martin’s Press.
  • Eyewitness testimony: Civil & Criminal, 3rd edition. Loftus, E.F. & Doyle, J.M. (1997) Charlottesville, Va: Lexis Law Publishing.
  • Psychology (5th edition). Wortman, C.B., Loftus, E.F., & Weaver, C. (1999) NY: McGraw Hill.
  • Eyewitness testimony: Civil & Criminal, 4th edition. Loftus, E.F., Doyle, J.M. & Dysert, J. (2008) Charlottesville, Va: Lexis Law Publishing. (482 pages)

Viited

  1. ↑ "Book of Members, 1780–2010: Chapter L" (PDF). American Academy of Arts and Sciences. Vaadatud 28. aprill 2011.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Bower, G. H., (2007). Tracking the birth of a star. In M. Garry & H. Hayne (Eds.), Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom (pp. 15–25). Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Zaragoza, M. S., Belli, R., & Payment, K. E., (2007). Misinformation effects and the suggestibility of eyewitness memory. In M. Garry & H. Hayne (Eds.), Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom (pp. 35–63). Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Neimark, J. (1996). The diva of disclosure, memory researcher Elizabeth Loftus. Psychology Today, 29, 48–53,80.
  5. ↑ Haggbloom, SJ (2002). "The 100 most eminent psychologists of the 20th century" (PDF). Rev. Gen. Psychol. 6 (2): 139–152. DOI:10.1037/1089-2680.6.2.139. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  6. ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 6,19 6,20 6,21 Saletan, W (04.06.2010). "The memory doctor: the future of false memories". Slate. Vaadatud 08.05.2012.
  7. ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 Wilson, A (03.11.2002). "War & remembrance: Controversy is a constant for memory researcher Elizabeth Loftus, newly installed at UCI". The Orange County Register. Vaadatud 19.01.2009.
  8. ↑ 8,0 8,1 Loftus G (2007). "Elizabeth F. Loftus: The early years". Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. Lk 27–31. ISBN 0805852328. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |editors=, kasuta parameetrit (|editor=) (juhend)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 Strange, D (2007). "False memories.". Do Justice and Let the Sky Fall: Elizabeth F. Loftus and Her Contributions to Science, Law, and Academic Freedom. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. Lk 137–68. ISBN 0805852328. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |editors=, kasuta parameetrit (|editor=) (juhend)
  10. ↑ "Memory Expert Pressed In C.I.A. Leak Case". Associated Press in New York Times. 27.10.2006. Vaadatud 12.06.2012. {{cite news}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  11. ↑ Corwin, D. (1997). "Videotaped Discovery of a Reportedly Unrecallable Memory of Child Sexual Abuse: Comparison with a Childhood Interview Videotaped 11 Years Before". Child Maltreatment. 2 (2): 91–112. DOI:10.1177/1077559597002002001. Vaadatud 09.01.2008. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6 Tavris, C (2008). "Whatever Happened to 'Jane Doe'?". Skeptical Inquirer. Amherst, New York: Committee for Skeptical Inquiry. 32 (1): 28–30. ISSN 0194-6730. Vaadatud 23.02.2010.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Tavris, C (2002). "The high cost of skepticism". Skeptical Inquirer. 26 (4): 41–44.
  14. ↑ Loftus & Guyer 2002a.
  15. ↑ Loftus & Guyer 2002b.
  16. ↑ 16,0 16,1 "Supreme Court of California" (PDF). 2007.
  17. ↑ Loftus, Elizabeth (mai 2008). "Perils of Provocative Scholarship". Observer. Washington, DC: Association for Psychological Science. 21 (5): 13–15. ISSN 1050-4672.
  18. ↑ Loftus, E (2009). "Taus v. Loftus: Determining the Legal Ground Rules for Scholarly Inquiry". Journal of Forensic Psychology Practice. 9 (2): 147–62. DOI:10.1080/15228930802575524. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  19. ↑ "Elizabeth F. Loftus faculty page". University of California, Irvine. N.d. Vaadatud 12.06.2012.
  20. ↑ http://www.fcas.nova.edu/arts/distinguished_speakers_series/elizabeth_loftus/index.cfm Accessed June 11, 2012
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elizabeth_Loftus&oldid=5250436"