Rodney King

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
King 2012. aastal

Rodney Glen King III (2. aprill 1965 Sacramento17. juuni 2012 Rialto) oli mustanahaline USA taksojuht, kelle peksmine Los Angelese politseinike poolt põhjustas 1992. aastal ulatuslikud rassirahutused.

3. märtsil 1991 toimunud intsidenti oma kodu rõdult filminud pealtnägija saatis video kohalikku telejaama. Videosse jäänud kaadrites on näha, kuidas Kingi auto peatanud politseinikud teda pärast tema kallal elektrišokirelva tarvitamist kumminuiadega peksid. Viiest politseinikust osad lõid Kingi korduvalt, samas kui teised vaatasid pealt.

Juhtumile järgnesid mitmed kohtukaasused.

Neljale politseinikule esitati kohtus süüdistus liigse jõukasutuse ja surmava relvaga ründamise eest. Kolm politseinikku mõisteti täielikult õigeks. Neljas mõisteti õigeks surmava relva kasutamise süüdistuses, kuid liigse jõukasutuse süüdistuse osas vandekohus üksmeelele ei jõudnud. Vandekohus jõudis seisul 8-4 ummikusse. Õigeksmõistmised vallandasid 1992. aasta Los Angelese rahutused, mille käigus hukkus 53 inimest ja milles sai vigastada üle 2000 inimese. Rahutuste lõpetamiseks tuli kohale kutsuda sõjavägi.

16. aprillil 1993 lõppenud föderaalkohtuistungil mõisteti kaks intsidendis osalenud politseinikku süüdi ja kaks õigeks.

Vahejuhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Kihutamine[muuda | muuda lähteteksti]

3. märtsil 1991 juhtis King Los Angeleses autot, milles viibisid ka kaasreisijad Bryant Allen ja Freddie Helms. Enne autosse istumist olid mehed korvpallimängu vaadates alkoholi tarvitanud.[1] Kell 00.30 märkasid liikluspolitseinikud Tim ja Melanie Singer, et Kingi auto ületas kiirust. King ei allunud auto peatamise korraldusele ja politseinikud asusid autot taga ajama. King tunnistas hiljem, et üritas politsei eest ära kihutada, kuna kandis röövimises süüdimõistetuna kehtivat tingimisi karistust ja joobes juhtimise süüdistus tähendanuks antud karistuse tingimuste rikkumist.[2]

King sõitis maanteelt elamurajooni ja tagaajamine jätkus. Selleks ajaks olid jälitajatega liitunud mitu politseiautot ja ka helikopter. Foothill Boulevardi ja Osborne Streeti nurgal õnnestus politseinikel Kingi auto nurka ajada. Esimesed kohale jõudnud LAPD politseinikud olid Stacey Koon, Laurence Powell, Timothy Wind, Theodore Briseño ja Rolando Solano.

Vastasseis[muuda | muuda lähteteksti]

Liikluspolitseinik Tim Singer andis Kingile ja tema kaasreisijatele käsu sõidukist väljuda ja kõhuli maha lamada. Autost väljunud Allenit löödi, mõnitati ja ähvardati.[3] Helms sai maas lamades politseinikelt löögi pähe, hiljem vajas peahaav ravi.[4] King püsis esialgu autos, kuid välja tulles käitus kahtlaselt – itsitas, patsutas maad ja lehvitas pea kohal olevale politseikopterile.[5] Kui King oma tuharast haaras, tundus liikluspolitseinikule Melanie Singerile, et King võis relva otsida.[6] Hiljem selgus, et King ei olnud relvastatud. Singer suunas oma püstoli Kingile ja käsutas ta maha lamama. Singer valmistus Kingi vahistama, kui LAPD seersant Stacey Koon, kes oli sündmuskohal viibinud politseinikest kõrgeima auastmega, võttis olukorra juhtimise üle. Ohutuse huvides väldivad LAPD politseinikud kahtlusalusele lähenedes relva kasutamist, kuna on võimalik, et kahtlusalune võtab relva oma kontrolli alla. Koon käskis kõigil politseinikel relvad tagasi kabuuri panna ja andis kohal olnud neljale LAPD politseinikule ülesande King ümber piirata, maha rahustada ja ta käed käeraudu panna.[7] King osutas vastupanu. Politseinikud tunnistasid hiljem, et neile tundus, et King võis olla narkootilise aine fentsüklidiini (PCP) mõju all. Kingilt võetud narkoproov näitas siiski, et King ei olnud PCP mõju all.[8]

Videomaterjal[muuda | muuda lähteteksti]

Pealtnägija George Holliday alustas toimuva filmimist pärast seda, kui Koon Kingi kallal teistkordselt Taserit tarvitas. Filmilindil on näha, et King tõusis maast üles ja sööstis Powelli suunas. Kohtus vaieldi, et kas eesmärgiks võis olla Powelli ründamine või põgenemine.[9] Mehed põrkasid kokku. Videos on näha, et Taseri traat on Kingi kehas. Powell virutas Kingile kumminuiaga ja King kukkus maha, misjärel Powell jätkas kumminuiaga löömist. Briseño üritas Powellit peatada, kuid nüpeldamine peatus vaid lühiajaliselt.

Videos on näha, kuidas King roomas maas ja tegi jätkuvalt pingutusi püsti tõusmiseks. Koon käskis politseinikel "lüüa liigeste pihta, lüüa randmete pihta, lüüa küünarnukkide pihta, lüüa pahkluude pihta."[10] Powell väitis hiljem, et üritas sihtida vaid Kingi jalgu ja käsi. Lõpuks piirasid politseinikud Kingi sisse ja Kingi käed pandi raudu. Seejärel lohistati kõhuli lamanud King tee äärde kiirabi ootama.

George Holliday filmis intsidenti oma lähedalasuvast korterist. Kaks päeva hiljem võttis ta filmilindi asjus ühendust politseiga, kuid politsei ei pööranud sellele tähelepanu.[11] Holliday pöördus järgmiseks KTLA telejaama poole, kes andis uduse filmilõigu eetrisse. Materjal tekitas silmapilkselt ulatuslikku meediakõmu. Los Angelese politseinike ja tõrksa kahtlusaluse kokkupõrge, mis muidu oleks peagi unustusse vajunud, sai tänu videokaadritele ohtra tähelepanu osaliseks.[12] Los Angeles Timesis ilmus juhtumist 43 artiklit, The New York Timesis 17 artiklit ja Chicago Tribune'is 11 artiklit.

Pärast vahistamist[muuda | muuda lähteteksti]

Haiglas tuvastati Kingil näoluu murd, parema pahkluu murd ja mitmed sinikad ja marrastused.[13] Linna vastu esitatud kahjunõudes väitis King, et intsidendi käigus tekitati talle 11 koljuluumurdu, jääv ajukahjustus, luumurrud, neerukahjustus ja emotsionaalne ja füüsiline trauma.[14] Välja olid löödud mitmed Kingi hambad. Vere- ja uriiniproovid näitasid, et King oli vahejuhtumi toimumise ajal alkoholijoobes. Leiti ka marihuaana ja LSD jälgi. Õdede sõnul tegid Kingiga kaasas olnud politseinikud nalja selle üle, mitu korda keegi Kingi löönud oli.[15]

King kaebas linna kohtusse ja talle mõisteti 3,8 miljoni dollari suurune valuraha[16] ja 1,7 miljonit dollarit advokaadikulude katteks. Kingi vastu ei esitatud joobes juhtimise ja vahistamisest kõrvale hoidmise süüdistusi.[17]

Politseinikud kohtupingis[muuda | muuda lähteteksti]

Los Angelese kohtus esitati Kooni, Powelli, Briseño ja Windi vastu liigse jõu kasutamise süüdistus. Algselt polnud rassiküsimus loo juures oluline, kuid videokaadrite pidev kordamine teleekraanil õhutas Los Angeleses ja teistes USA suurlinnades (rassiga seonduvat) pahameelt. 29. aprillil 1992 mõistis kümnest valgenahalisest, ühest latiinost ja ühest asiaadist koosnenud vandekohus kolm politseinikku õigeks, kuid ühes Powelli vastu esitatud süüdistuses üksmeelele ei jõutud. Hiljem on selgunud, et ühe valgenahaliseks peetud vandekohtuniku isa oli siiski mustanahaline.[18]

Los Angelese linnapea Tom Bradley ütles, et "vandekohtu otsus ei tee meid pimedaks selle suhtes, mida me videolindilt nägime. Need mehed, kes Rodney Kingi peksid, ei ole väärilised LAPD vormirõivastust kandma".[19]

Los Angelese rahutused[muuda | muuda lähteteksti]

Õigeksmõistvaid otsuseid peetakse 1992. aasta Los Angelese rahutuste sütitajaks. Rahutuste käigus hukkus 53 inimest, üle 2000 inimese sai vigastada, kustutada tuli üle 7000 tulekahju ja kahjustati 3100 ettevõtet. Materiaalne kahju ulatus pea miljardi dollarini. Ka teistes linnades (nt San Franciscos, Las Vegases, Atlantas ja Torontos) põhjustas politseinike õigeks mõistmine väiksemaid rahvarahutusi.

Rahutuste ajal esines King televisioonis hiljem kuulsaks saanud ja ohtralt tsiteeritud pöördumisega: "Kas me saaksime kõik omavahel läbi saada?" ("Can we all get along?").[20]

Föderaalkohtu istungid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast politseinike õigeksmõistmist ja massirahutusi peeti 1993. aastal USA justiitsministeeriumi initsiatiivil föderaalkohtu istungeid Kingi kodanikuõiguste rikkumise asjus. 9. märtsil 1993 astus King tunnistajapinki ja kirjeldas vandemeeste kogu ees oma mälestusi sündmustest.[21] Politseinik Laurence Powell mõisteti süüdi liigse jõu tahtlikus kasutamises ja seersant Stacey Koon ebaseadusliku jõukasutuse lubamises ja selle peatamisest hoidumises. Mõlemale mõisteti 30-kuuline vanglakaristus. Timothy Wind ja Theodore Briseño mõisteti õigeks.

Kolm tundi väldanud karistuse määramise istungil nõustus kohtunik John Davies suures osas versiooniga, mille kaitse peksmisest esitas. Kohtunik kritiseeris Kingi öeldes, et too oli politseinike esialgse tegutsemise ise provotseerinud. Kohtuniku kohaselt väljusid seaduse piirest vaid Powelli umbes kuus viimast kumminuiahoopi. Videolindi 55 esimest sekundit, mille vältel toimus suurem osa peksmisest, võis seaduslikuks pidada, kuna politseinikud üritasid seal arreteerimisele vastu puiklevat kahtlusalust alistada.

Daviese sõnul käitus King provokatiivselt – ta oli suures koguses alkoholi tarvitanud, kihutas autoga, keeldus politseinike korraldustele allumast ja sööstis agressiivselt Powelli suunas. Davies otsustas mitmes asjas politseinike kasuks. Ta jõudis järeldusele, et ükski Powelli löök ei olnud meelega sihitud Kingi pead tabama, ja et nuialöök, mis Kingi jala murdis, ei olnud ebaseaduslik, kuna King avaldas sel ajal endiselt vastupanu ja veerles mööda maad. Vastu hakkavate kahtlusaluste luude murdmine on seaduse kohaselt politseinikele lubatud.

Kohtunik võttis karistuse määramisel arvesse ka mitmeid pehmendavaid asjaolusid (politseinikele osaks saanud avalik tähelepanu, maksmata advokaaditasud, tulevikus terendav töökaotus, võimaliku väärkohtlemise risk vanglas, kohtuprotsesside kogemus).

Nii Powell kui Koon kaebasid oma karistuse edasi, lõpuks ka ülemkohtusse, kuid 30-kuuline vanglakaristus jäi jõusse.[22]

Hilisem elu[muuda | muuda lähteteksti]

King sattus ka hiljem seadustega pahuksisse. Näiteks esitati tema vastu mitu koduvägivalla ja liikluseeskirjade rikkumise süüdistust.

21. augustil 1993 sõitis ta Los Angelese kesklinnas autoga vastu seina. Ta mõisteti süüdi joobes juhtimises. Lisaks trahvi tasumisele tuli teha ühiskondlikult kasulikku tööd, läbida alkoholivõõrutusprogramm ja kanda tingimisi karistust.[23]

1995. aasta juulis arreteeriti ta Alhambras, kuna sõitis oma abikaasale autoga otsa. Selle eest karistati teda 90-päevase vanglakaristusega.[24]

Osa linnalt kahjutasuna saadud rahast investeeris King plaadifirmasse Straight Alta-Pazz Records, kuid firma läks pankrotti.[25]

27. augustil 2003 arreteeriti King joobeseisundis kiiruse ületamise ja punase tule alt läbi sõitmise eest. Peatumise asemel sõitis ta vastu üht hoonet, murdes seejuures oma vaagnaluu.[26]

29. novembril 2007 sattus King relvastatud rünnaku ohvriks. King sõitis jalgrattaga, kui teda ründasid mees ja naine, kes tahtsid endale saada tema ratast.[24] Kannatada said Kingi nägu, käed ja selg.

2008. aasta mais osales King tõsieluseriaalis "Celebrity Rehab with Dr Drew". Seriaal jälgis võõrutusravil osalevaid kuulsusi.[27] Seejärel osales ta ka tõsieluseriaalis "Sober House", mis näitas võõrutusravi läbinud kuulsusi enne nende tagasipöördumist tavaelu juurde.

9. septembril 2010 teatas King, et kavatseb abielluda Cynthia Kellyga, kes oli olnud vandekohtunik Kingi Los Angelese linna vastase tsiviilhagi istungitel.[28]

3. märtsil 2011, peksmise 20. aastapäeval, peatas politsei Kingi auto ebastabiilse sõidustiili pärast. Selgus, et Kingi juhiluba oli aegunud. [29] 2012. aasta veebruaris lõppes hoolimatu autojuhtimise väärteomenetlus süüdimõistmisega.

17. juunil 2012 leidis Kingi kihlatu Cynthia Kelly Kingi keha basseini põhjas lamamas.[30] Lahkamistulemuste järgi oli tegemist õnnetusjuhtumi läbi uppumisega. Kingi verest leiti alkoholi, kokaiini, marihuaanat ja PCP-d. Võimalik, et alkoholi ja narkootikumide tarbimine kutsus niigi südamehaiguse käes vaevelnud Kingil esile südame rütmihäire, mille tõttu ta uppus.[31]

King oli kaks korda abielus, mõlemad abielud lahutati. Tal oli kolm tütart – üks tütar kummagi abikaasaga, lisaks tütar, kes sündis siis, kui King ise oli veel teismeline.[32]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Douglas Linder. "The Rodney King Beating Trials". 2001.
  2. Seth Mydans. "Seven Minutes in Los Angeles – A special report. Videotaped Beating by Officers Puts Full Glare on Brutality Issue". The New York Times.18.03.1991.
  3. "Passenger Describes L.a. Police Beating Of Driver, Calls It Racial". The New York Times. 21.03.1991.
  4. Jim Newton. "Prosecutor Says Officers Hit Passenger in King's Car".Los Angeles Times.06.03.1993.
  5. David Whitman. "The Untold Story of the LA Riot". U.S. News & World Report. 23.05.1993.
  6. Lou Cannon (1999). "Official Negligence: How Rodney King and the Riots Changed Los Angeles and the LAPD". lk 27.
  7. Cannon. Official Negligence. lk 28.
  8. Lou Cannon. "Prosecution Rests Case in Rodney King Beating". The Washington Post. 16.03.1993.
  9. "Chapter 1: The Rodney King Beating". Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. 1991. lk. 6.
  10. "Chapter 1: The Rodney King Beating". Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. lk 7.
  11. Cannon. Official Negligence.
  12. "The Holliday Videotape, George Holliday Video of King Beating"
  13. Cannon. Official Negligence. lk 205.
  14. "Chapter 1: The Rodney King Beating". Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. lk 8.
  15. "Chapter 1: The Rodney King Beating". Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. lk 15.
  16. "Rodney King Is Arrested After a Fight at His Home". Los Angeles Times. Associated Press. 30.09.2005.
  17. Andrea Ford. "Charges Against King Belatedly Dropped". Los Angeles Times. 23.12.1992.
  18. "Rodney King Juror Talks About His Black Father and Family For the First Time". Laist. 28.04. 2012.
  19. Seth Mydans. "The Police Verdict; Los Angeles Policemen Acquitted in Taped Beating". The New York Times. 30.04.1992.
  20. Youtube'i video: Can we all get along?
  21. Seth Mydans. "Rodney King Testifies on Beating: 'I Was Just Trying to Stay Alive'". The New York Times. 10.03.1993
  22. David Savage & Jim Newton. "Justices Uphold Lenient Sentences in King Beating". Los Angeles Times. 14.06.1996.
  23. "Rodney King's Wife Files Petition for Divorce". Los Angeles Times. 29.11.1995.
  24. 24,0 24,1 Maeve Reston. "Rodney King shot while riding bike". Los Angeles Times. 30.11.2007.
  25. Madison Gray. "The L.A. Riots: 15 Years After Rodney King". Time. Mai 2005.
  26. "Rodney King slams SUV into house, breaks pelvis". CNN. 16.04. 2003.
  27. Kathleen Perricone. "Dr. Dre Pinsky on Rodney King's death: 'I feel angry because I know it didn't have to happen'". Yahoo. 18.06.2012.
  28. "Rodney King to marry juror from LA police beating case". BBC News. 09.09. 2010.
  29. "Rodney King once again runs afoul of the law, cited for expired license in Arcadia". Pasadena Star-News. 04.03.2011.
  30. "Rodney King dead at 47". CNN. 17.02.2012.
  31. Stan Wilson & Alan Duke. "Police: Rodney King’s 'accidental drowning' involved drugs". CNN. 23.08.2012.
  32. "Obits, Rodney King". The Telegraph. 17.06.2012.