Tõrma (Rakvere)

Tõrma
Pindala: 3,7 km² (2020)
Elanikke: 147 (seisuga 01.01.2010)
EHAK-i kood: 8520
Koordinaadid: 59° 19′ N, 26° 20′ E

Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas. Sõna Tõrma on pärit soome keelsest sõnast terma, törma, mis tähendab nõlvakut, kinku, küngast. Tõrma küla esmamainitakse kirjalikult Läti Henriku Liivimaa kroonikas 1219. aasta suvel. Henriku sõnade järgi oli tegemist suure, mitme tänavaga sumbkülaga, kus oli umbes 35 talu. Taani hindamisraamat annab küla suuruseks isegi 70 adramaad, mille põhjal on H.Moora paigutanud Tõrma 13. sajandi Mandri-Eesti tähtsaimaks kaubanduskeskuseks Tartu, Otepää ja Viljandi kõrval. Küla suuruse kinnituseks on ka arheoloogiline materjal. Küla territooriumile jäävad kaks tarandkalmet, mis on dateeritud 2.-6. sajandisse ning oletatakse ka kolmandat kivikalme olemasolu. Lisaks on leitud veel 3 aardeleidu: 1912. a, 1926. a ja 1998. a. Kõik aardeleidudes esinevad hõbeehted on pärit 12.-13. sajandist. Tõenäoliselt on need peidetud vahetult enne Muistset vabadusvõitlust. Lisaks on leitud ka juhuleide: kivikirves, viljahõõrumiskive, šlakki, valuvorm etc. Muistse leiumaterjali rohkuse tulemusena võeti Tõrma küla asulakohana (dateeritud ajavahemikku II aasta tuhat eKr – II aasta tuhat pKr) 1996. a muinsuskaitse alla. 19. sajandi II poolel, kui toimus talude päriseks ostmine, jagunes Tõrma kolmeks: Tõrma- Väljataguse, Tõrma-Metsküla ja Tõrma-Vanaküla. 1920ndail Lepna karjamõisa tükeldamisel jagunes Lepna küla, tekkis teisteseas ka Lepna-Eesküla, kuhu said maid ka Tõrma-Vanaküla Vabadussõjast osa võtnud perepojad. 1977. aastal ühendati Lepna-Eesküla ja Tõrma- Metsküla, mille tulemusena tekkis praegune Eesküla. Juba 18. sajandil on Tõrmas märgata tööstuse mitmekülgsust. Vilja jahvatamiseks rajati tuulikud, kokku on neid olnud 3. Viimane neist hävis 1980. a kulupõlengu tagajärjel. 19. sajandil oli küla ojal kaks vesiveskit kuni ajani, mil kaevati uus säng allikale ning vesi juhtiti vesirehele. Lisaks vilja jahvatamisele tegutsesid kahes talus kohvivabrikud ning ka üks tärklisevabrik. 19. sajandi kultuuri- ja majanduselu elavnemine on jätnud jälje ka Tõrma külla. 19. sajandi keskpaiku (arvatav algusaasta 1838. a) rajati Tõrmasse kool. Esialgu tegustes kool endise Lepna-Eesküla territooriumil, kuid juba 1869. a kolis koolimaja Tõrma külla. Kõige pikaajalisem õpetaja ja kohaliku kultuurielu eestvedaja oli Moorits Keskküla, kes oli Tõrma kooli õpetaja aastatel 1899.-1921. 1921. aastal ühines Tõrma kool Järni ja Karitsa kooliga ning kool hakkas edasi tegusema Karitsa mõisahoones. Kooliõpetaja Lorenzoni eestvedamisel (õpetaja aastatel 1863-1886) loodi Tõrma laulukoor, mille repertuaar oli algselt vaimulik. Moorits Keskküla kooliõpetajaks saamisel taasasutati 1899. a Tõrmas vahepeal paariks aastaks soiku jäänud segakoor, mis tegutses kuni 1940. a. Koor osales sel ajavahemikul kõikidel üldlaulupidudel. 1930/31. a - 1940. aastani tegutses Tõrmas perenaisteselts "Virve", kes lisaks seltskondlikule tegevusele, tegutses suvekuudel ka lasteaiana. Eesti Vabariigi ajal tegustes Tõrmas ka tuletõrjeselts "Valve". Lisaks olid Tõrmas veel näitering, aiandusselts ja piimaühing. 1929. a avati Tõrmas Eesti esimene suusahüppetrampliin, mis on vahepeal uuenduskuure läbinud, kuid tegutseb siiani. Muutus saabus Nõukogude võimu tulekuga. 1940. a sündmused purustasid kogu senise külaelu. Kõik organisatsioonid lõpetasid tegevuse. Nõukogude võimu ajal oli küla ainsaks ettevõtteks Tõrma karusloomakasvandus. 1949. a aprillis loodi külasesse kolhoose – alguse sai Tõrma kolhoos, mida hakkas juhatama P.Toombre, kuid juba 1950. a augustis ühines Tõrma kolhoos Karitsa kolhoosiga ning sealt edasi kuni tekkis ümberkaudsete külade liitumisest Energia kolhoos, mis tegustes nõukogude aja lõpuni. Eesti taasiseseisvumisega on taaskord ettevõtlus intensiivistunud. Lisaks värvikale ajaloole, on tähelepanu vääriv ka loodus. Tõrma küla asub ülemordoviitsiumi karbonaatkivimitest pealiskorral, mida katab karbonaatne moreen ning sellel olevad rähk- ja gleimullad. Siinkohal võib esile tõsta Tõrma hiiemäe (arheoloogilise kaitse all), kus on säilinud algupärane taimkate ning Tõrma allikad ja karstid, mis on veesäilitusalana kaitse alla võetud.