Erametsandus
|
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et  wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.
Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Eramets on ühe või mitme isiku omandis olev mets, mis ei kuulu riigile[1]. Erametsa majandamise kitsendused sätestab kehtiv seadus.
Erametsandus ei ole ammu valdkond, mille vajalikkust Eestis peaks ühiskonnale tõestama. See on olemas Eesti elu tähtsa osana neljas valdkonnas (majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses, ökoloogilises), mõjutades ja olles mõjutatud sellest, mis selle ümber[1].
Erametsamaa üleviimine mittemetsamaaks toimub metsaomaniku taotluse alusel kinnistusraamatuseadusega sätestatud korras pärast Metsaameti otsuse kinnitamist[1].
Üle poolte Euroopa metsadest, v.a. Venemaal ja teistes CIS riikides, on eraomandis. Erametsaomanikel on suur roll metsa ökosüsteemide säilitamisel, maaelu arengu edendamisel ja turule ressursside varundamisel[2] .
Eesti erametsaomanikele kuulub kokku 1.01 miljonit hektarit kogu Eesti metsamaast, mis on 47%. Eesti erametsa tagavara on umbes 275 miljonit m3. Keskmine erametsamaa pindala on 10.4 ha. Kõigest 40% Eesti erametsaomanikest elavad reaalselt enda metsamaa lähedal. 2015. aasta lõpuks kuulusid ca 10 000 kogu 97 000st eramestsa omanikust mõnda kohalikku erametsaomanike liitu. Erametsa omanikel on kasulik liituda kohalike seltsidega, mis on vastutavad ühistegevuste organiseerimise eest ning jagavad neile nõuandeid ja informatsiooni[3].
Erametsa majandamise erisused[muuda | muuda lähteteksti]
Üle 50 ha suurustes juriidilistele isikutele kuuluvates metsades on metsamajandamiskava kõigi nõuete täitmine kohustuslik.
Teistes erametsades on omanik kohustatud:
metsamajandamiskava osas - kinni pidama lõppraieks määratud arvestuslangi suurusest;
hooldus- ja valikraie eeskirjade osas - raie tegemisel mitte ületama metsamajandamiskavaga määratud väljaraiutava puidu lubatud kogust;
täitma metsade uuendamise, valve ja kaitse eeskirjade nõudeid metsa kaitsmiseks haiguste, kahjurite ja tulekahjude eest ning geneetiliselt väärtusliku paljundusmaterjali kohta;[4]
Kui eramets on määratud hoiu- või kaitsemetsaks ja sellele kehtestatud majandamisrežiim on metsaomanikule majanduslikult kahjulik, hüvitab majandamisrežiimi kehtestaja omanikule saamata jäänud tulu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras[5].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Metsaseadus".
- ↑ [www.unece.org/fileadmin/DAM/timber/publications/SP-26.pdf "Private forest ownership in Europe"] (PDF).
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend) - ↑ "Private forestry".
- ↑ "Erametsaliit".
- ↑ "Aastaraamat" (PDF).