Epica (album)

Allikas: Vikipeedia

"Epica" on Kameloti kuues täispikk album. Selle andis 13. jaanuaril 2003 välja Noise Records. See on Kameloti esimene kontseptuaalne album, laulude sõnad olid valmis juba enne muusika loomist. Album ja selle järg "The Black Halo" põhinevad üldjoontes Goethe "Faustil".

Selle albumi järgi võttis endale nime ansambel Epica.

Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ariel (Roy Khan) – Ariel on pidevalt otsiv inimene. Ta on esileküündiv noor alkeemik, kes on pettunud teaduse ebaadekvaatsuses ja religioonis, mis ei vasta tema küsimustele. Otsib üldkehtivat tõde, millele need ei anna vastust. Ta tunneb, et tõde on ainuke asi, mis teeb tema elu väärtuslikuks.
  • Helena (Mari) – Helena ja Ariel kasvasid koos üles ja ta on ainuke inimene, keda Ariel on tõeliselt armastanud. Ta esindab süütust ja kõike, mis on hea ja puhas.
  • Mephisto (Roy Khan) – Mephisto on peaingel, kes armastas Jumalat. Kuid Jumal käskis kõigil inglitel inimkonda teenida, Mephisto aga keeldus, kuulutades, et tema on ustav vaid Jumalale. Selle eest aeti ta Taevast välja. Ta ilmub paljudes erinevates vormides ja maskeeringutes ega ole kunagi ootuspärane – ratsionaalne ja väljapeetud, kuid ometi petlik. Meeleheitlikult ihkab ta jälle Jumalaga olla ning just see iha ongi "Epica" sündmuste liikumapanevaks jõuks.

Lugude nimekiri[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Prologue" – 1:07
  2. "Center of the Universe" – 5:27
  3. "Farewell" – 3:41
  4. "Interlude I – Opiate Soul" – 1:10
  5. "The Edge of Paradise" – 4:09
  6. "Wander" – 4:24
  7. "Interlude II – Omen" – 0:40
  8. "Descent of the Archangel" – 4:35
  9. "Interlude III – At the Banquet" – 0:30
  10. "A Feast for the Vain" – 3:57
  11. "On the Coldest Winter Night" – 4:03
  12. "Lost & Damned" – 4:55
  13. "Helena's Theme" – 1:51
  14. "Interlude IV – Dawn" – 0:27
  15. "The Mourning After (Carry On)" – 4:59
  16. "III Ways to Epica" – 6:16

Limiteeritud versiooni lisalugu:

  • 17. "Snow" – 4:21

Jaapani versiooni lisalugu:

  • 17. "Like the Shadows" – 3:45

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

"Prologue" (Proloog)[muuda | muuda lähteteksti]

Põhinedes "Fausti" "Proloogil taevas", sõlmivad Mephisto ja Jumal kihlveo: kui Mephisto saab oma valdusse Arieli, Jumala lemmikinimese, hinge, lubatakse tal taas Taevasse siseneda. Kuid kui Mephistol see ettevõtmine ebaõnnestub, on ta igaveseks Põrgusse määratud. Muusikaliselt annab lugu kildhaaval ja moonutatud sõnafragmentide abil aimu tulevastest sündmustest, saateks korrapärastu keelpilliansambel.

"Center of the Universe" (Universumi kese)[muuda | muuda lähteteksti]

Meile tutvustatakse Arieli "alati otsivat" vaimu. Ta arvab, et mingis punktis surma piiril pidi keegi teadma tõde, mida tema otsib. Ilma selle tõeta tunneb ta end oma kodumaal – universumi keskmes – eksinuna. Hetkeline rahu siseneb Arieli märatsevasse vaimu (muusikaliselt esindatud meloodilise duetiga), ning ta otsustab, et oma kodumaal on ta kõik teadmiste allikad ära kasutanud, seega peavad vastused peituma kusagil mujal.

"Farewell" (Hüvastijätt)[muuda | muuda lähteteksti]

Ariel jätab hüvasti oma vana eluga. Ta põletab kõik sillad ja katkestab seosed kõigiga, keda on kunagi tundnud – nende hulgas ka Helenaga. Lõpuks pöördub ta Jumalast, kes on ilmselt võimetu ravima inimeseks olemisest tulnud küsimusi ja läbielamisi. Innukalt otsinguid alustades astub ta esimese kättesaadava laeva pardale ja purjetab üle ookeani, et enam mitte kunagi tagasi tulla.

"Interlude I – Opiate Soul" (Vahemäng I)[muuda | muuda lähteteksti]

See vahemäng tähistab aja möödumist, kui Ariel aastaid rännates laias maailmas tõde otsib.

"The Edge of Paradise" (Paradiisi äär)[muuda | muuda lähteteksti]

Haarates pärast aastatepikkusi viljatuid otsinguid õlekõrrest, on Ariel pöördunud okultismi ja hallutsinogeensete uimastite poole (muusikaliselt esitatud aeglase, lookleva vokaali ja eksootilise arabeski meloodiaga), millest on tekkinud sõltuvus. Nende pahede mõju all näeb Ariel korraks Mefisto viirastust, kuigi sel hetkel ei tea ta langenud inglist või tolle taevalikust kihlveost veel midagi. Ariel mõistab, et tema praegune elulaad ei vii teda tema ihaldatud suure vastuse avastamisele kuidagi lähemale.

"Wander" (Rändamine)[muuda | muuda lähteteksti]

Meeleheitel Ariel lõpetab otsingud ning rändab üksiku ja sihituna läbi talve metsikuse (ülejäänud lugu leiabki aset talvel). Ta meenutab Helenat ning igatseb naasta temaga koos veedetud noorusaega.

"Interlude II – Omen" (Vahemäng II – Enne)[muuda | muuda lähteteksti]

See aeglane ja pehme instrumentaalne vahemäng markeerib Arieli tumedaimat tundi, kui ta valmistus endalt elu võtma. Kuid Mephistol on seoses veel võitmata kihlveoga teised plaanid.

"Descent of the Archangel" (Peaingli laskumine)[muuda | muuda lähteteksti]

Kuu valguskiirtest valgustatuna ilmub ingelliku hiilgega Mephisto Arielile. Muusikaliselt esitletakse seda kummitusliku saksofoni avamänguga, millesse on pikitud lihtsaid klahvpilliakorde. Mephisto tutvustab end Arielile ja teeb ettepaneku – ta lubab Arieli teenida kuni too elab, täites kõik tema soovid tingimusel, et kui Ariel sureb, saab Mephisto tema hinge endale. Kuigi pakkumine on ahvatlev, on Ariel alguses ettevaatlik.

"Interlude III – At the Banquet" (Vahemäng III – Banketil)[muuda | muuda lähteteksti]

Järsku leiab Ariel end Mephisto suursugusest lossist, kus langenud ingel peab tema auks pidusöömingut. Nautlik tuju kumab läbi kiirema tempo, kui banketisaali siseneb Mephisto.

"A Feast for the Vain" (Edevate pidusööming)[muuda | muuda lähteteksti]

Ariel naudib Mephisto seltsis aplust, pidustusi ja meeldivat seltskonda. Aukartliku ning kogu suursugususe ja hiilguse tõttu hingetuna (muusikaliselt esindatud pea valsilaadsete progressioonidega) kaovad tema viimased kahtlused; ta võtab Mephisto sõpruse vastu ja nõustub pakkumisega, küll ühe muutusega – vaid siis, kui Ariel kogeb hetke, kus ta on nii rahul, et sooviks selles igavesti viibida, võib Mephisto saada tema hinge. Mephisto nõustub muudetud lepinguga vastu tahtmist.

"On the Coldest Winter Night" (Kõige külmemal talveööl)[muuda | muuda lähteteksti]

Mephisto lossist lahkudes kohtub Ariel Helenaga, kes on teda kõik need aastad otsinud. Liigutav akustiline bass portreteerib Arieli ja Helena vahelist soojust ja armastust, mis pärast kõiki neid lahus oldud aastaid siiski nende vahel on. Kaks armastajat hoiavad teineteise lähedusse ja veedavad talveöö koos lähedalasuvas linnas. Selle öö jooksul rasestub Helena Arielist, kuigi kumbki seda siis ei tea.

"Lost & Damned" (Eksinud ja neetud)[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast mõnda Helenaga linnas veedetud aega otsustab Ariel Mephisto abiga uuesti leitud jõul oma retke jätkata. Kuid ta keeldub puhast ja head Helenat oma teekonna raskustesse ja Mephisto võrgutustesse kaasamast. Kuigi ta Helenat armastab, on kaua otsitud vastused nende sidemest tähtsamad. Tema sõnadega: "Love means nothing to me, if there is a higher place to be." ("Armastus ei tähenda mulle midagi, kui on olemas veelgi ülevam paleus.") Seega, kuigi Ariel armastab vaid Helenat, jätab ta tema maha. Arieli ja Helena vahelist lahkheli on muusikaliselt kujutatud tõtliku trummirütmiga, milles annavad rõhku aeglasemad klahvpilliakordid.

"Helena's Theme" (Helena teema)[muuda | muuda lähteteksti]

Hullununa tõotab Helena Arieli igavesti, isegi surmas, armastada ja uputab end, koos üsas oleva lapsega, lähedal asuvasse jõkke. Jõevaimu palvel tõusevad nii Helena kui ka tema sündimata laps ("Alena") Taevasse.

"Interlude IV – Dawn" (Vahemäng IV – Koidik)[muuda | muuda lähteteksti]

Koos tõusva koiduga saab kõigile Linna Teataja suu läbi teatavaks Helena viimane tegu. Tema surnukeha leitakse jõest ja avastatakse, et tal oli ka laps.

"The Mourning After (Carry On)" (Lein (Jätkamine))[muuda | muuda lähteteksti]

Ariel on unes topeltsurma tunnistajaks. Tema kartust kinnitab ka Linna Kuulutaja. Ta on šokeeritud ja hämmingus nii Helena surmast kui ka lapse, kellest ta midagi ei teadnud, kaotusest. Kaotusvalu ja üksinduse taaga all leinab ta Helenat. Kuid siiski ta teab, et ta peab oma retke jätkama. Lõppude lõpuks – kui ta eesmärgi poole püüdlemine peaks läbi kukkuma, mis oli siis Helena surma eesmärk? Oma ülesande, mille pärast ta Helena maha jättis ja mis tingis Helena enesetapu, täitmata jätmine oleks Helena mälestusele häbistav.

"III Ways to Epica" (III teed Epicale)[muuda | muuda lähteteksti]

Mephisto julgustab Arieli oma retke jätkama, nimetades Helena surma "tulega mängimise" hinnaks. Ta nõuab Arielilt usaldust ja sõitleb toda leina pärast, kuulutades, et kõik inimlikud kirest sündinud tunded on kokkuvõttes destruktiivsed. Helena, kes on nüüd Taevas, kuulutab, et armastus on ainus jõud, mida inimesed eales tunda võivad ja et selle vastu pimeduse jõud ei saa. Meeleheitel Ariel süüdistab oma kurbuses Jumalat. Süütunne Helena surmale kaasaaitamise pärast neelab tema ja ta tunneb, et lunastus teda enam ei päästa.

Siinkohal "Epica" lugu lõpeb, kuigi albumil on veel 2 lisalugu. Arieli lugu jätkab albumil "The Black Halo".

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Külalismuusikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Klahvpillid ja orkestreering – Miro
  • Naislaulja – Mari
  • Lisakitarr – Sascha Paeth
  • Soolokitarr laulus "Descent of the Archangel" (Peaingli laskumine) – Luca Turilli
  • Klahvpillid – Günter Werno ja Jan P. Ringvold
  • Koori vokaalid – Robert Hunecke-Rizzo, Cinzia Rizzo, Annie ja Herbie Langhans
  • Bandeneón laulus "Lost & Damned" (Kadunud ja neetud) – Fabricio Alejandro
  • Rodenbergi sümfooniaorkester
  • Akustiline basskitarr laulus "On the Coldest Winter Night" (Kõige külmemal talveööl) – Olaf Reitmeier
  • Djembe laulus "On the Coldest Winter Night" (Kõige külmemal talveööl) – Robert Hunecke-Rizzo
  • Tseremooniameister laulus "At the Banquet" (Banketil) ja Jõevaim laulus "Helena's Theme" (Helena teema) – John Wilton
  • D-basskitarr laulus "On the Coldest Winter Night" (Kõige külmemal talveööl) – Andre Neygenfind

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]