Enn Leedu

Allikas: Vikipeedia

Enn Leedu (sündinud 15. aprillil 1945 Viljandimaal) on agronoom, mullateadlane ja Eesti Maaülikooli õppejõud.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Olustvere Sovhoostehnikumi (OST) 1965. aastal. Samal aastal alustas õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) agronoomiateaduskonnas, mille lõpetas 1970. aastal õpetatud agronoomina. Aastatel 1970–1973 õppis statsionaarses aspirantuuris EPA mullateaduse ja agrokeemia kateedris Lõuna- ja Kagu-Eestis laialt levinud näivleetunud muldade mineraloogilise koostise uurimise alal. Põllumajandusmagistriks sai 1997. aastal tööga "Põlluks rekultiveeritavate Eesti põlevkivikarjääride puistangumaterjali ja huumusmulla agrofüüsikalised ning agrokeemilised omadused" Eesti Põllumajandusülikoolis, põllumajandusteaduste doktoriks taimekasvatuse erialal aga 1998. aastal samuti EMPÜ-s väitekirjaga "Põlevkivi kaevandamisega Eesti põllumajandusele tekitatavate kahjude leevendamise võimalused".

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast tehnikumi lõpetamist 1965. aastal töötas pool aastat Viljandi rajooni Linda kolhoosi peaagronoomina. Tudengina töötas aastatel 1967–1969 EPA mullateaduse ja agrokeemia kateedris laborandina. Aastatel 1973–1975 töötas EPA mullateaduse ja agrokeemia kateedri assistendina. Aastatel 1976–1994 oli Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Põllumajandusprojekt (EPP) vaneminsener, vanemagronoom, juhtiv agronoom ja peaspetsialist, omades aastatel 1989–1994 ka maade kasutamise ja kaitse riikliku inspektori volitusi. 1992. aastast lisandus õppetöö Eesti Maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia osakonnas assistendina,1997. aastast lektorina ja 1998. aastast dotsendina. 2014. aastast oli peaspetsialist mullateaduse alal.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeseks teaduslikuks uurimistööks oli tudengina aastatel 1967–1969 Kagu-Eesti kuppelmaastikul mineraalväetiste kasutamise probleemide uurimine, selle kohta valmis diplomitöö (1970). Aspirantuuri ajal ja aastatel 1970–1975 järgnes Lõuna- ja Kagu-Eesti kahekihilisel lähtekivimil väljakujunenud näivleetunud muldade mineraloogilise koostise uurimine. 1976.–1994. aastal tegeles Ida-Virumaal ammendatud põlevkivikarjääride põllumajandusliku rekultiveerimise viiside väljatöötamisega ning nende praktikasse rakendamisega. Põllumajandusliku rekultiveerimise võimaluste uurimisega kaasnesid mahukad põldkatsed erinevate põllukultuuridega. Samas piirkonnas selgitati ka allmaakaevanduste langatumiste tõttu toimunud muldkatte degradeerumise määra ja selle mõju põllukultuuride saagikusele. Selle töö tulemuste põhjal valmisid magistritöö (1997) ja doktoritöö (1998). Aastatel 2000–2004 oli rahvusvahelise Euroopa võrgustikku kuuluva pikaajalise IOSDV külvikorra põldkatse vastutavaks täitjaks, aastatel 2000–2002 Taani-Eesti ühisprojekti Väetiste kasutamise normatiivide täpsustamine ja sõnniku standardite väljatöötamine Eesti-poolseks koordineerijaks ning selle raames koostöös Jäneda Õppe-Nõuandekeskusega juhendi Põllukultuuride väetamine, 2002 väljaandmisel osalejaks.

Muu erialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Avatud ülikooli raames: kursuse Muld ja toitained läbiviimine koos prof. P. Kuldkepiga; kursuse Muld, mulla omadused, mullakaitse läbiviimine koos prof. P. Kuldkepiga; koolitus Metsamullateadusealused praktikutele koos E. Asiga; õpilaste koolitused Tooma Looduskeskuses teemal Muld ja turvas koos dots. M. Šhanskiyga; Järvselja õpperaja muldade info koostamine; EMÜ mullamuuseumi Eerikalt kolimine ja Tähtveresse kohandamine. Mulla ABC I, II ja III osa kirjutamine koos prof. A. Astoveriga.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Üleliidulise Mullateadlaste Seltsi Eesti filiaali liige 1970–1991; Üleliidulise Rekultiveerimise Nõukogu liige 1977–1991; Muldade kasutamise ja kaitse riiklik inspektor 1989–1994; Eesti Paepargi Nõukogu liige 1994–1995; Euroopa Mullateadlaste Seltsi (ESCC) liige aastast 1999; Rahvusvahelise Mullateadlaste Uniooni (IUSS) mullaviljakuse uurimisgrupi (IOSDV projekt) koostöö koordinaator ja töögrupi juht Eestis aastatel 2000–2004; Taasasutatud Eesti Mullateaduse Seltsi asutajaliige aastast 2009.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koordineeritav IOSDV püsikatse tunnistati Katseasjanduse Nõukogu poolt 2003. aastal Eesti parimaks põldkatseks.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maavarade kaevandamine ja puistangute rekultiveerimine Eestis. Koostajad Elmar Kaar ja Külliki Kiviste. Tartu, 2010, 444 lk.
  • Mullateadus, õpik kõrgkoolidele. Koostaja Alar Astover. Autorid Alar Astover, Raimo Kõlli, Hugo Roostalu, Endla Reintam, Enn Leedu. Tartu, 2012, 486 lk.
  • Muldade väliuurimine. Koostanud Alar Astover, Endla Reintam, Enn Leedu, Raimo Kõlli. Tartu, 2013, 70 lk.
  • Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Tartu, 1981, 272 lk. (lk 35–36);
  • Eesti Põllumajandusülikool. Audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Tartu, 1996, 247 lk. (lk.36);
  • Eesti põllumajanduse edendajaid. Biograafiline leksikon. Koostaja Oolav Tamberg. Tallinn, 2008, 640 lk. (lk. 226);
  • Eesti teadlaste biograafiline leksikon, 2. köide.
  • Agraarteadus: Journal of Agricultural Science 2 XXVI 2015 109–110.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]