Ene Ahven

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ene Ahven Tartu medalite üleandmisel 29. juunil 2014

Ene Ahven (sündinud Tartus[1]) on eesti dirigent, koormeister, muusikaõpetaja ja flötist.

Lapsepõlve veetis Tartust pärit Ahven Kilingi-Nõmmes ja Põltsamaal.[1] 1965. aastal lõpetas ta Põltsamaa Muusikakooli 4. lennus klaveri erialal[2]. Koorijuhtimist õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis Laine Karindi käe all[3], lõpetas instituudi muusikapedagoogina[1].

1971. aastast tegutseb Ene Ahven Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori koormeistrina. Dirigendina on ta osalenud paljudel muusikaüritustel, millelt on tema juhatatud laule salvestatud näiteks Tartu juubelilaulupeolt 1994. aastal. Tema juhatusel on muusikat salvestanud lastekoorid. Ene Ahven oli ka 1983–1984 üks Tartu Noortekoori kahest esimesest dirigendist kõrvuti Riho Leppojaga[4].

2005. ja 2010. aastal nimetas Eesti Naislaulu Selts dirigentide Vaike Uibopuu ja Triin Kochi ning koormeister Ene Ahvena juhitud Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori aasta naiskooriks.

Lisaks koorijuhtimisele on Ahven töötanud aastaid Tamme Gümnaasiumi (varem Tartu 5. Keskkooli) muusikaõpetajana[5], kus ta on juhatanud mudilas-, laste- ja poistekoori[1].

Ta on mänginud ka flööti Põltsamaa linna puhkpilliorkestris ja Eesti NSV ülevabariigilises puhkpilliorkestris.[1]

2014. aastal pälvis Ene Ahven Tartu muusikaelu edendajana Tartu medali.[6]

Ene Ahven on Eesti Muusikaõpetajate Liidu liige.[7]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend on Mati Ahven.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pille Säälik "Ene Ahven - 40 (tööaastat)" Universitas Tartuensis 11/2011, lk 43-44
  • Maarja Ülper "Parim kuulaja ja karmim kriitik" Universitas Tartuensis 4. märts 2005, lk 3

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pille Säälik "Mõistatuslik Ene Ahven" U-duur (Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori häälekandja) 8/2010, lk 9-10
  • Ene Puusemp "Igavesti nooruslik Ene" U-duur (Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori häälekandja) 10/2011, lk 25–27