Emily Lyle

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Emily Lyle (sündinud 19. detsembril 1932 Glasgow's) on folklorist, mütoloogia, kosmoloogia ja šoti ballaadide uurija, Edinburghi Ülikooli Kelti- ja Šoti-uuringute Kooli vanemteadur.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Emily Lyle kasvas Šotimaal Renfrewshire'is Kilbarchanis. Ta õppis Saint Andrewsi Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, lõpetas ülikooli 1955.

Kuus aastat õpetas ta inglise keelt Inglismaa ja Uus-Meremaa koolides, mille järel alustas inglise keele lektorina Ripon Collegeis Yorkshire'is (1961–1965). 1965–1968 töötas ta inglise keele vanemlektorina Neville’s Cross College Durhamis.

1967 kaitses ta doktoritöö "A Study of Thomas the Rhymer and Tam Lin in Literature and Tradition" Leedsi Ülikooli Rahvakultuuri instituudi juures. Sellest said alguse tema šotiuuringud, hiljem huvi mütoloogia vastu.

1970–1998 oli ta Edinburghi Ülikooli lektor ja 1970–1995 Edinburghi Ülikooli Kelti- ja Šoti-uuringute Kooli teadlane. 1978 folkloristika külalisprofessor California Ülikoolis Los Angeleses; 1979–1982 rahvatraditsiooni külalislektor Sirlingi Ülikoolis. Alates 1998 on ta Edinburghi Ülikooli Kelti- ja Šoti-uuringute Kooli auliige.

1974–1975 Harvardi Ülikooli Radcliffe'i Instituudi juures tehtud töö muutis ta tuntuks ballaadiuurijana ja jätkus korduvate visiitidena Harvardi. 1995 nimetati ta ametisse Maailma Religioonide Uurimise Keskuses.

Emily Lyle on panustanud šoti ja teiste rahvaste kalendritavandi ja mütoloogia tõlgendamisse. Aastast 1994 oli ta ajakirja Cosmos peatoimetaja, ta on Eesti teadusartiklite sarja "Sator" rahvusvahelise kolleegiumi liige. Ta oli Rahvusvaheline Etnoloogia ja Folkloori Seltsi töörühma Rituaalne aasta [1] algataja 2004, 2005–2011 töörühma president, 2011– auliige, ühtlasi töörühma väljaannete sarja peatoimetaja.

Välitööd[muuda | muuda lähteteksti]

1976–1977 külastas ta Austraaliat, olles Australian National University külalisteadlane. Ta kogus suulist pärimust šotlastelt. Osa salvestistest on avaldatud CD-l "Chokit on a Tattie" (lastelaulud ja -salmid), osa avaldatud ajakirjas Tochter. 1977 annetas Lyle oma salvestiste koopiad Austraalia Rahvusraamatukogule.[2]

Traditional Cosmology Society[muuda | muuda lähteteksti]

E. Lyle on olnud aktiivselt tegev The Traditional Cosmology Society[3] juures. Selts on seotud müüdi-, religiooni- ja kosmoloogiauuringutega eri ajastutel ja eri kultuuripiirkondades. Selts korraldab kõnekoosolekuid ja ühepäevast aastakonverentsi Edinburghi Ülikooli Keldi- ja Šoti-uuringute Kooli juures ning annab kord aastas välja ajakirja Cosmos. The Journal of the Traditional Cosmology Society.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Folkloori Seltsi Coote Lake uurimismedal, 1987
  • Henry Duncani loenguauhind [4] panuse eest šoti kultuuri uuringutesse, 1997
  • Šoti Kirjanduse Uuringute Seltsi auliige [5]
  • Šoti Traditsioonilise Muusika ja Laulu Assotsiatsiooni eluaegne liige
  • Teadusraamatu preemia 2003. Šoti Rahvusraamatukogu. Koos Katherine Campbelligga "The Greig-Duncan Folk Song Collectioni" 8. osa eest.
  • Pühendusteos "Emily Lyle: The Persistent Scholar".

Valitud publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andrew Crawfurd’s Collection of Ballads and Songs, ed. 2 vols. Edinburgh: Scottish Text Society, 1975, 1996.
  • Ballad Studies, ed. Cambridge: D.S. Brewer Ltd., Folklore Society Mistletoe Series; and Rowman and Littlefield, Totowa, N.J., 1976.
  • The Greig-Duncan Folk Song Collection, ed. with others. 8 vols. Aberdeen: Aberdeen University Press, and Edinburgh: Mercat Press, 1981–2002.
  • Scottish Ballads, ed. Edinburgh: Canongate, 1994; Barnes and Noble, New York, 1995.
  • The Song Repertoire of Amelia and Jane Harris, ed. jointly with Anne Dhu McLucas and Kaye McAlpine. Edinburgh: Scottish Text Society, 2002.
  • Fairies and Folk: Approaches to the Scottish Ballad Tradition. B•A•S•E (Ballads and Songs – Engagements) 1. Trier: WVT Wissenschaftlicher Verlag Trier, 2007.
  • Ten Gods: A New Approach to Defining the Mythological Structures of the Indo-Europeans. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishers, 2012.
  • Robert Burns and the Discovery and Re-Creation of Scottish Song (joint with Katherine Campbell). Glasgow: Musica Scotica Trust Publications. Forthcoming, 2013.
  • Ten Gods: A New Approach to Defining the Mythological Structures of the Indo-Europeans. Cambridge Scholars Publishing, 2012.
  • Archaic Cosmos: Polarity, Space and Time. Polygon, 1991.
  • Galoshins Remembered: 'A Penny Was a Lot in These Days' (Flashbacks). NMS Enterprises Limited, 2011.
  • Celtic Myth in the 21st Century: The Gods and Their Stories in a Global Perspective. University of Wales Press, 2017.

Artiklid ballaadidest[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Songs from South-West Scotland, 1825–1830: Motherwell's Personal Records in Relation to Records in Crawfurd’s Collection." Singing the Nations: Herder's Legacy. Eds. Dace Bula and Sigrid Rieuwerts. B•A•S•I•S (Ballads and Songs – International Studies) 4. Trier: WVT Wissenschaftlicher Verlag Trier, 2008. 188-98.
  • "The Gest of Robyn Hode" (text and headnote). The Chepman and Millar Prints. Ed. Sally Mapstone. Edinburgh: National Library of Scotland and Scottish Text Society, 2008. DVD.
  • and Katherine Campbell. "The Perfect Fusion of Words and Music: The Achievement of Robert Burns." Musica Scotica: 800 Years of Scottish Music. Proceedings from the 2005 and 2006 Conferences. Ed. Kenneth Elliott, et al. Glasgow: Musica Scotica Trust Publications, 2008. 19–27.
  • "Three Notes on 'King Orphius'." Scottish Literary Review 1 (2009): 51–68.
  • "Robert Burns: Man with a Mission." The Folklore Historian 26 (2009): 3–18.
  • "The Tale of the Bold Braband in The Complaynt of Scotland." Review of Scottish Culture 22 (2010): 196–201.
  • "'Robin Hood in Barnsdale Stood': A New Window on the Gest and Its Precursors." Child’s Children: Ballad Study and Its Legacies ed. Joseph Harris and Barbara Hillers. B•A•S•I•S (Ballads and Songs – International Studies). Trier: Wissenschaftlicher Verlag Trier, 2012. 71–96.
  • "Genre: Ballad." The Edinburgh Companion to Scottish Traditional Literatures. Eds. Sarah M. Dunnigan and Suzanne Gilbert. Edinburgh: Edinburgh University Press (forthcoming).

Artikleid mütoloogiast ja kalendritavandist[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Narrative Form and the Structure of Myth." Folklore: FEJF", 2006, vol. 33, pp. 59–70. [3]
  • "Performances at Festival Periods in the Year and the “as if"” Concept (Uprizoritve v prazničnih obdobjih leta v povezavi s konceptom “ kakor da”). Traditiones , vol.41, no.1, 2012, pp. 11–22.
  • "Modifications to the Festival Calendar in 1600 and 1605 during the Reign of James VI and I". Gábor Barna; István Povedák (eds.) Politics, Feasts, Festivals. Yearbook Of The SIEF Working Group On The Ritual Year, 9. Szeged, 2014, pp. 11–19. [4]
  • "The Cosmic Connections of the Eight Key Points in the Indo-European Ritual Year". Tatiana Minniyakhmetova, Kamila Velkoborská (eds). Magic in Rituals and Rituals in Magic. Yearbook Of The SIEF Working Group On The Ritual Year, 10, Tartu, Innsbruck 2015, pp. 19–27.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]