Emil Gilels

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Emil Gilels (1938; foto autor on Baieri Elisabeth)
Emil Gilelsi hauamonument Novodevitšje kalmistul Moskvas

Emil Grigorjevitš Gilels (vene keeles Эмиль Григорьевич Гилельс; 19. oktoober (vkj 6. oktoober) 1916 Odessa, Hersoni kubermang14. oktoober 1985 Moskva) oli Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog, professor, NSV Liidu rahvakunstnik.

16-aastaselt võitis ta Moskvas Üleliidulise muusikasolistide konkursi. 1930. aastate teisel poolel saavutas rahvusvahelist edu muusikakonkurssidel – 1936. aastal Viinis pianistide konkursil sai teise koha ja 1938. aastal Brüsselis Ysaÿe muusikakonkursil pälvis esikoha. Ta oli alates 1938. aastast Moskva Riikliku Akadeemilise Filharmoonia solist.[1] Aastatel 1938–1974 tegutses ta ühtlasi muusikapedagoogina Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis (1952. aastast professor[1]).

Alates 1945. aastast on ta andnud kontserte paljudes riikides, sealhulgas Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias, USA-s (1955) ja Jaapanis.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1930. aastal Odessa muusika-teatritehnikumi ja 1935. aastal Odessa konservatooriumi. Aastatel 1935–1938 täiendas ta end Moskva konservatooriumi juures asuvas kõrgema kunstimeisterlikkuse koolis Heinrich Neuhausi käe all.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ka tema esimene abikaasa Roza Tamarkina (1920–1950) ja tütar Jelena Gilels (1948–1996) olid pianistid. Õde Jelizaveta Gilels ja õemees Leonid Kogan olid viiuldajad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]