Elm Streeti luupainaja

Allikas: Vikipeedia

„Elm Streeti luupainaja“ („A Nightmare on Elm Street“) on Ameerika Ühendriikides 1984. aastal valminud õudusfilm. Filmi režissöör on Wes Craven ja produtsent Robert Shaye. Näitlejate seas on Heather Langenkamp, John Saxon, Ronee Blakely, Robert Englund (Freddy Krueger) ja filmidebüüdi teeb ka Johnny Depp. Film jutustab loo grupi teismelistest, kes on sihtmärgiks Kruegerile (endine lapsmõrvar, kes tapab inimesi kättemaksuks nende unenägudes), kuna nende vanemad olid ta elusalt põletanud.[1]

„Elm Streeti luupainaja“ on Wes Craveni esimene edukas film. Film tehti veidi üle 1 miljoni dollari suuruse eelarvega[2] ja teenis 57 miljonit dollarit[3]. Freddy Kruegerist sai populaarne popkultuuri tegelane, kelle äratuntavate joonte hulka kuuluvad lisaks nugadele põletushaavadega nägu, punase-rohelisetriibuline kampsun ja vana müts. „Elm Streeti luupainaja“ on saanud kuus järge ja sellest on tehtud ka uus versioon, mis esilinastus 2010. aastal.

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Filmis hakkavad neli noort – Nancy Thompson (Heather Langenkamp), tema poiss-sõber Glen Lantz (Johnny Depp), Nancy sõber Tina Gray ja Rod Lane – nägema õudusunenägusid põletusarmidega mehest, kes kannab kampsunit, mütsi ja kinnast nelja noaga. Ühel ööl, kui neli noort samas majas ööbivad, sureb Tina keset ööd kummaliselt kõhtu tekkinud lõikehaavadesse. Järgnevalt süüdistatakse Tina poiss-sõpra Rodi mõrvas. Poiss põgeneb, kuid hiljem ta tabatakse ja pannakse vangi. Järgnevalt näeb Nancy sarnast unenägu tunnis, kus ta põletab enda käe ära ja ärkab üles põletushaavaga.

Järgmisel päeval külastab Nancy politseijaoskonda, kus ta kirjeldab Rodile Tina surma koos tema enda hiljutiste õudusunenägudega, mille ajal Nancy jõuab järeldusele, et mõrva taga on kunagi elusalt põletatud endine lapsmõrvar Freddy Krueger, kes nüüd noori nende unenägudes kummitab. Jõudes koju, jääb Nancy vanni magama ning näeb jälle kurikuulsat meest unes, kes oleks ta ära uputanud. Seejärel hakkab Nancy toetuma kohvile, et püsida ärkvel ja kutsub Gleni appi, et ta valvaks teda magamise ajal. Nancy näeb sama meest oma unenäos, kes valmistab vangis olevat Rodi tapma, kuid ootamatult pöörab siis tähelepanu naisele. Nancy jookseb minema ja ärkab äratuskella peale. Rodi laip leitakse voodilinaga poodult, ta surm on lavastatud enesetapuks. Rodi matustel muutuvad Nancy vanemad murelikuks, kui tüdruk kirjeldab oma unenägusid neile. Tema ema Marge viib ta unehäiretega abi otsima, kus Nancy magama jäädes haarab mehe mütsi, kuhu on kirjutatud nimi "Fred Krueger" ja tõmbab selle pärismaailma.

Nancy tuleb järgmisel päeval haiglast ja otsustab koos emaga maja ära barrikadeerida. Pärast maja barrikadeerimist selgitab Marge, et Krueger oli hullumeelne laste mõrvar, kes tappis kakskümmend last, kuid lõpuks ikkagi vabastati. Seejärel põletasid samal tänaval elanud ohvrite vanemad õiglust otsides mehe elusalt. Nancy mõistab, et Krueger tapab ta sõpru kättemaksuks ja oma psühhopaatiliste vajaduste rahuldamiseks. Nancy üritab Glenile paaniliselt helistada, et teda hoiatada, kuid isa ei lase tal temaga rääkida. Glen jääb magama ja Krueger tapab ta. Nancy paneb Marge'i magama ja palub uurija Donil 20 minuti pärast majja tungida. Nancy paigutab maja ümber lõksud ning nende abil saab ta haarata Kruegeri unenäost välja reaalsusesse. Seejärel saab Nancy ta põlema süüdata ja keldrisse lukustada. Politsei saabub, aga selleks ajaks oli Krueger juba keldrist põgenenud. Nancy ja Don kiirustavad üles ja leiavad põleva Kruegeri, kes lämmatab voodis Marge'i. Pärast tule kustutamist imbuvad Krueger ja Marge voodisse. Kui Don toast lahkub, tõuseb korraga Krueger Nancy selja tagant voodist. Mõistes, et Krueger toitub enda ohvrite hirmust, pöörab tüdruk talle rahulikult selja. Krueger aurustub, üritades tema järele söösta.

Filmi lõpus istub Nancy Gleni kabrioletti, et kooli minna, kui korraga Kruegeri kampsuni kaelus järsku alla tuleb, lukustab uksed ning hakkab kontrollimatult autot mööda tänavat juhtima. Järgmises stseenis on ekraanil kolm valges kleidis tüdrukut mängimas hüppenööriga ning taustal on kuulda Kruegeri lastelaulu laulmas, kui ootamatult haarab Krueger Marge'i läbi välisukse akna.

Produktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Filmi mõrtsuka Freddy Kruegeri idee oli inspireeritud Craveni lapsepõlvest. Ühel õhtul oli näinud noor Craven eakat meest enda kodu akna taga mööda kõndimas. Mees peatus, et heita pilk ehmunud poisile, ning seejärel kõndis minema[4]. Craven iseloomustab Freddyt järgmiselt: „mõnes mõttes tähistab Freddy lapsevanemaks olemise ja täiskasvanuea halvimat meest – räpast vanameest, vastikut isa ja täiskasvanut, kes soovib, et lapsed pigem sureksid.“[4]

Freddy Krueger

Craven püüdis muuta Kruegeri teistest tolle ajastu õudusfilmide mõrvaritest erinevaks. "Paljud mõrvarid kandsid maske: Leatherface, Michael Myers, Jason," mainis ta aastal 2014. "Ma tahtsin, et mu karakteril oleks ka mask, aga ta saaks ikka rääkida ja ähvardada. Nii siis ma mõtlesin, et ta põletatakse elusalt ning ta nägu jääks armiliseks." Ta tahtis ka, et mõrvar peaks kasutama midagi muud peale noa, sest see oli liiga korduv. Lõpuks otsustati nugadega kinda kasuks. Mõnda aega pidas Craven Kruegeri relvaks ka sirpi, kuid kolmanda või neljanda stsenaariumi kirjutamise paiku oli nugadega kinnas saanud Craveni lõplikuks valikuks[4].

Osatäitjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • John Saxon – Donald Thompson
  • Ronee Blakley – Marge Thompson
  • Heather Langenkamp – Nancy Thompson
  • Amanda Wyss – Tina Gray
  • Nick Corri – Rod Lane
  • Johnny Depp – Glen Lantz
  • Charles Fleischer – Dr King
  • Joseph Whipp – Parker
  • Robert Englund – Freddy Krueger
  • Lin Shaye – Õpetaja
  • Joe Unger – Garcia
  • Mimi Craven – Õde
  • Jack Shea – Preester
  • Ed Call – Mr. Lantz
  • Sandy Lipton – proua Lantz

Vastuvõtt[muuda | muuda lähteteksti]

„Elm Streeti luupainaja" esilinastus Ameerika Ühendriikides 165 kinos 9. novembril 1984[5].

Avanädalavahetusel teenis film 1 271 000 dollarit ning seda peeti kohe edukaks. Film teenis USA ja Kanada kinodes kokku 25 504 513 dollarit[5] ja kogu maailmas 57 miljonit dollarit[3].

Filmil on 95% heakskiit ning keskmine hinne 7,8/10-st, mis põhineb 60 arvustusel Rotten Tomatoesist. Veebileht kirjeldab filmi ühe lausega: "Wes Craveni intelligentsus koos Freddy Kruegeri kohutava välimusega põhjustab siiani õudusunenägusid."[5]

Filmsite.org peab seda filmi ka 1984. aasta üheks paremaks[6]. 2008. aastal paigutas Empire filmi 162. kohale läbi aegade 500 parima filmi edetabelisse[7]. Samuti valis The New York Times selle 2004. aastal ajaloo 1000 parema filmi hulka[8].

Filmi vanusepiirang on K-18.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. IMBd. (s.a) “A Nightmare on Elm Street” https://www.imdb.com/title/tt0087800/
  2. Marks & Tannenbaum. (20.10.2014)   „Freddy Lives: An Oral History of A Nightmare on Elm Street“ https://www.vulture.com/2014/10/nightmare-on-elm-street-oral-history.html?mid=nymag_press
  3. 3,0 3,1 Mitchell, C. (10.08.1992) „Shrewd marketing fuels Freddy promotion“
  4. 4,0 4,1 4,2 Van Hise, J. (1988) „Nightmares on Elm Street: The Freddy Krueger Story“ 1-87 https://web.archive.org/web/20210503012437/http:/nightmareonelmstreetfilms.com/Files/nightmares-on-elm-street-the-freddy-krueger-story.pdf
  5. 5,0 5,1 5,2 Rotten Tomatoes. (22.07.2010) „A NIGHTMARE ON ELM STREET“ https://web.archive.org/web/20100722164638/https:/rottentomatoes.com/m/nightmare_on_elm_street/
  6. Filmsite. (s.a) „Greatest Films of the 1984s“ https://www.filmsite.org/1984.html
  7. Empire. (28.11.2011) „Empire's The 500 Greatest Movies of All Time“ https://web.archive.org/web/20111128035527/https:/empireonline.com/500/66.asp
  8. THE FILM CRITICS OF THE NEW YORK TIMES. (28.05.2003) „The Best 1,000 Movies Ever Made“ https://web.archive.org/web/20131211043539/http:/www.nytimes.com/ref/movies/1000best.html