Eli Heckscher
Eli Filip Heckscher (24. november 1879 Stockholm – 23. detsember 1952 Stockholm) oli rootsi majandusteadlane ja ajaloolane. Koos Bertil Ohliniga töötas ta välja Heckscheri-Ohlini teooria, mida peetakse kaasaegse rahvusvahelise kaubandusteooria lähtepunktiks.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eli Heckscher kasvas üles rikkas juudi perekonnas Stockholmis. Ta oli tihedalt seotud Taani riigi ja kultuuriga, kuna ta isa Isidor Heckscher oli taanlane. Noor majandusteadlane õppis Uppsala Ülikoolis ja sai 1907. aastal doktorikraadi. Tema dissertatsiooni teema oli raudtee mõju Rootsi majanduse arengule. Paar aastat hiljem sai ta majanduspoliitika professoriks Stockholmi Majandusülikoolis, kus ta õpetas mitukümmend aastat, kuid hakkas hiljem põhjalikumalt majandusajalugu uurima.[2]
Eli Heckscheri jaoks olid majandusteooriad tähtsaks vahendiks ajaloo uurimisel. Tema arvates oli oluline olukorda süveneda, sest ainult nii oli võimalik luua seoseid ning analüüsida ka poliitilisi otsuseid ja tagajärgi. Majandusteadlase arvates sõltus ajaloolise sündmuse tähtsus selles, mis ajas elas uurija ise. Kuna ajaga muutuvad väärtused, muutub ka ajalootaju. See, mida varem peeti ebavajalikuks, võib osutuda märkimisväärseks. Ta isegi liialdas teadlikult, et iga uus põlvkond peab kogu ajalugu uuesti ümber kirjutama, et võtta arvesse sündmusi, mis pakuvad rahvale kõige rohkem huvi. [2]
Igapäevaelus oli Eli Heckscher äärmiselt askeetlik ja moraalne. Ta oli enda vastu range ja nõudis sama palju ka teistelt. Ta oli harjunud juba vara hommikul tööle asuma. Tal oli näiteks kombeks pärast rasket tööpäeva korraliku lõuna asemel juua ainult teed ja süüa võileiba. Seoses sellega, et tal olid kõrged ootused ja ranged nõudmised teiste suhtes, võis ta olla karm, kui keegi ei vastanud tema ootustele. Seepärast peeti teda ülikoolis keeruliseks isiksuseks, kuid tänu kolleegide ja tudengite mõistvale suhtumisele jõudis ta tegelikult oma eesmärkideni.[2]
Tema bibliograafia koosneb 1148 teosest ja artiklist, mille hulgas on ka mitmeköiteline uurimus Rootsi ajaloost. [1]
Pere[muuda | muuda lähteteksti]
Heckscheri poeg Gunnar Heckscher (1909–1987) oli rootsi politoloog ja Mõõduka Koalitsioonipartei esimees. Pojapoeg (1942) on Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liige.[1]
Panus teadusse[muuda | muuda lähteteksti]
1919. aastal ilmus Heckscheri peaartikkel „Väliskaubanduse mõju sissetulekute jaotusele“ (ingl „Effects of Foreign Trade on the Distribution of Income“). Selle artikli järgi on tema õpilane Berit Ohlin välja töötanud väliskaubandusteooria, mida hiljem hakati nimetama Heckscheri-Ohlini teooriksa. Oma töös kasutasid nad ka David Ricardo suhtelise eelise teooriat, et näidata seda, et riik peaks spetsialiseeruma selle kauba tootmisele, mille suhtes ta on tegurikülluslik. Importima aga kaupu, mille tootmine kodumaal võib osutuda keeruliseks.[3]
Heckscheri uurimused tekitasid suure huvi Rootsi majandusajaloo vastu. See oli uus etapp rahvahistoriograafia jaoks. Tema järgmine oluline teos oli raamat „Merkantilism“, mis ilmus 1931. aastal. Teos on populaarne majandusteadlaste seas ja on tõlgitud mitmesse keelde.[1]
Olulisemad teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Heckscher, Eli. 1904. "Ekonomisk historia: nagra antydningar." In Historisk Tidskrift.
- Heckscher, Eli. [1918] 2006. “The Continental System: An Economic Interpretation.” Cosimo Classics. ISBN 978-1602060265
- Heckscher, Eli. 1919. "The Effect of Foreign Trade on the Distribution of Income." In Ekonomisk Tidskrift. pp. 497–512.
- Heckscher, Eli. 1921. “Gammal och ny ekonomisk liberalism (Old and New Liberalism).” Stockholm.
- Heckscher, Eli. 1929. "A Plea for a Theory in Economic History." In Econ. Jour.
- Heckscher, Eli. 1930. "Monetary History from 1914 to 1925." In Sweden, Norway, Denmark and Iceland in the World War.
- Heckscher, Eli. 1931. “Mercantilism.” (two volumes) Stockholm.
- Heckscher, Eli. 1936. “Det privata näringslivet i tvångshushållningens tid.” Stockholm.
- Heckscher, Eli. 1944. "Erfarenheter av ekonomi och ekonomisk politik under fyrtio år" in Ekonomen.
- Heckscher, Eli. 1945. „Sveriges mynthistoria: Vägledning vid studiet av Kungl. Myntkabinettets svenska myntsal.” Stockholm
- Heckscher, Eli & C. E. Knoellinger. 1945. "De ekonomiska studierna och deras hjälpmedel" in Norstedt och söner. Stockholm.
Kuigi Eli Heckscher on tuntud majandusajaloolasena, on ta olnud ka mitme majandusteooria kaasautor. Kahjuks ta ei saanud postuumselt Nobeli auhinda Heckscheri-Ohlini teooria eest, aga mõned aastad hiljem sai Bertil Ohlin Nobeli auhinna oma panuse eest väliskaubandusteooriatesse (sh Heckscheri-Ohlini teooria). Seega tunnustati ka Heckscheri saavutusi majanduses.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 New World Encyclopedia contributors (2008). "Eli Heckscher". New World Encyclopedia. Vaadatud 16.10.2019.
{{netiviide}}: parameetris|autor=on üldnimi (juhend) - ↑ 2,0 2,1 2,2 Swedish biographical lexicon (art by Bertil Ohlin) (2008). "Eli F Heckscher". Vaadatud 16.10.2019.
- ↑ Policonomics (2017). "Eli Heckscher". Vaadatud 16.10.2019.