Elektrooniline ajurünnak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elektrooniline ajurünnak (Electronic Brainstorming, lühend EBS) on ajurünnaku meetod, kus grupi liikmed kasutavad võimalikult paljude ideede genereerimiseks ja alternatiivsete lahenduste väljapakkumiseks arvuteid [1] või muid elektroonseid vahendeid.

Elektrooniline ajurünnak erineb traditsioonilisest ajurünnakust seetõttu, et mõtete esitajad on anonüümsed, ideid saab esitada samaaegselt ja ideede esitajaid ei kritiseerita kohe. Mõtete edastamise keskkond on elektroonne ehk enamasti suheldakse arvuti vahendusel [2]; [1].

Meetodi üldsõnaline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

EBS on meetod, mille abil mitmesuguse suurusega grupid saavad etteantud teemal genereerida uusi ideid. Grupis olevad inimesed saavad oma ideid esitada samal ajal. Üks võimalus on korraldada EBS nii, et inimesed viibivad ühes ruumis ja esitavad arvutipõhises keskkonnas oma ideid, mis kuvatakse samas ruumis olevale suurele ekraanile ning mida saab sealt uuesti üle lugeda ja jälgida. Ideed võib kokku võtta ja koondada ühisesse jututuppa või blogisse. Ajurünnak ei tohiks kesta vähem kui 15 minutit, soovituslik on vähemalt 30-minutiline seanss [3].

Tavapäraselt jaguneb elektrooniline ajurünnak järgmisteks etappideks:

  1. anonüümne ideede genereerimine (üldjuhul poole tunni jooksul umbes 100 mõtet);
  2. ideede toimetamine, kategoriseerimine ja mittekohaste eemaldamine;
  3. kategoriseeritud ideede kvaliteedi hindamine;
  4. võimalike järgnevate tegevuste genereerimine; eeltoodu põhjal parima tegevusjada koostamine ja seejärel otsustamine, kes mingi etapi täideviimise eest vastutab.

Kõik eeltoodud neli ajurünnaku etappi toimuvad arvuti vahendusel [1].

Lisaks kasutatakse ajaviivisega EBS-i, mille puhul mõtete genereerimine võib jaotuda mitmele päevale või isegi nädalale[2]. Seesugune rünnak on leidnud kasutust näiteks tootearenduses. Nii on võimalik päevi varem esitatud ideede juurde tagasi minnes taas uusi luua.

EBS-i plussid[muuda | muuda lähteteksti]

EBS-i plussiks traditsioonilise ajurünnaku ees on asjaolu, et see vähendab või kõrvaldab suulisel ideede genereerimisel ilmneva blokeerimise efekti (kui inimene peab ootama oma järjekorda, et ideed esitleda, võib tekkida tõrge ja idee jääb esitamata). Samuti on ilmnenud, et EBS toimib hästi suurte rühmade puhul ja selle käigus jagavad (toovad esile) inimesed rohkem ideid kui tavalise ajurünnaku abil. [4]. EBS-meetodit kasutades on inimesel võimalus oma ideid esitades jääda anonüümseks, mis omakorda väheneb pinget ja esitatud ideede hindamise (mahategemise) kartust [2];[1]. Esile võib tuua ka asjaolu, et mõtted edastatakse oma algupärases kontekstis ning neid on võimalik esitada samaaegselt.

EBS-i miinused[muuda | muuda lähteteksti]

EBS-i puuduseks on aga asjaolu, et väheneb sotsiaalne näost-näkku suhtlemine ning inimesed ei saa arendada oma sotsiaalseid oskusi. Samuti on vähem traditsioonilise ajurünnaku puhul tekkivaid spontaanseid emotsioone (naermine, karjumine jne), mis on mõne kohtumise (koosoleku) puhul väga olulised. Puudub ka võimalus suhelda isiklikul tasandil. EBS-meetodil teksti kirjutamisel võivad kergemini tekkida arusaamatused ja vääritimõistmised grupikaaslastega. Meetod ei toimi väga hästi väikese grupi puhul. [2] Puudusena võib käsitleda ka ideede üleküllust, mis väga suure grupi puhul võib ajuründajat pigem segadusse ajada. Samuti on esile toodud sotsiaalse sobitumise efekti ehk inimene püüab end ideede hulga poolest teistega võrrelda, mis tõenäoliselt võib tema sooritust mõjutada [1]. Kindlasti eeldab EBS teatud ressursse (nt arvutite ja vastava tarkvara olemasolu).

EBS-i kasutusvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

EBS-i võib kasutada näiteks suuremas või väiksemas organisatsioonis tavapärase koosoleku osana või alternatiivina koosolekule, et leida koos lahendus mõnele tekkinud probleemile. See aitab algatada diskussiooni ja kiirendab koosoleku kulgu, jättes fookusesse tekkinud probleemi, mitte inimesed, kes mingisuguseid kindlaid lahendusi pakuvad. [2].

EBS-i pole mõistlik kasutada lühikest aega, aga tõhusalt koos töötavate gruppide puhul. Teisipidi aitab meetod tõsta pikaajaliste ja väheproduktiivsete gruppide loovust [3].

Samuti osutavad uuringud, et elektroonilist ajurünnakut on kõige tõhusam kasutada 10–15 minutit pärast individuaalset ajurünnakut. Sel juhul käivitab elektroonilise ajurünnaku meetod (ekraanilt kaasründajate mõtteid lugedes) uue ideede genereerimise faasi [3].

EBS-i uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Susan M. Stevensi, Courtney C. Dornburgi, Stacey M. L. Hendricksoni ja George S. Davidsoni 2008. aastal avaldatud uuringust “Individual and Group Electronic Brainstorming in an Industrial Setting” ilmnes, et individuaalne EBS on tõhusam kui grupi-EBS. See võib olla tingitud asjaolust, et grupi-EBS-is osalejad näevad üksteise pakutud ideid ning see võib nende ideede originaalsust mõjutada, esitatakse rohkem sarnasemaid ideid, Individuaalse EBS-i puhul inimesed ei näe teiste ideid, ning keegi ei mõjuta nende mõtteid mingis suunas (tekibki rohkem erinevaid ideid). Grupi-EBS-i eeliseks individuaalse EBS-i ees on aja ja raha kokkuhoid (koosolekud on lühemad ja protokoll salvestub kohe). Lisaks võimaldab grupi-EBS esitatud ideid kohe võrrelda. [5]

Elektrooniliseks ajurünnakuks kasutatavate keskkondade näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Williams, C. 2012. Management (7th edition). CENGAGE Learning
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Kay, G. Effective meetings through electronic brainstorming. Journal of Management Development. Vol. 14 No. 6, 1995, pp 4-25.
  3. 3,0 3,1 3,2 Kock, N. 2006. Emerging e-Collaboration Concepts and Applications (Vol 1). CyberTech Publishing, p 207-208
  4. Michinov, N.2012. Is Electronic Brainstorming or Brainwriting the Best Way to Improve Creative Performance in Groups? An Overlooked Comparison of Two Idea-Generation Techniques. Journal of Applied Social Psychology. Vol 43, S1, pp E222–E243.
  5. Stevens, S. M., Dornburg, C. C., Hendrickson, M. K., Davidson, S.2008. Individual and Group Electronic Brainstorming in an Industrial Setting. Proceedings of the Human Factors and Ergonomics Society Annual Meeting. vol. 52 no. 5 493-497