Ehnaton

Allikas: Vikipeedia
Ehnatoni kuju varases Amarna stiilis

Ehnaton ('see, kes teenib Atonit'), enne oma 5. valitsusaastat Amenhotep IV (vahel ka kreekapäraselt Amenophis IV; 'Amon on rahul'), oli Egiptuse 18. dünastia vaarao.

Peamiselt on ta tuntud Egiptuse traditsioonilise usundi hülgamise ja Atoni kultuse kehtestamise poolest. See oli esimene teadaolev katse kehtestada monoteistlikku või henoteistlikku religiooni.

Kuid pärast tema surma pöörduti pikapeale traditsioonilise usundi juurde tagasi. Kui Ehnatoni surmast oli möödunud tosinajagu aastaid, suri 18. dünastia välja ja kui võimule said uued valitsejad, kellel polnud selget pärimisõigust, siis mõistsid nad Ehnatoni ja tema lähimad järeltulijad hukka, nimetades Ehnatoni ürikutes "vaenlaseks".

Ehnaton sündis vaarao Amenhotep III ja tema peakuninganna Teje noorema pojana. Tema vanem vend Thutmosis suri enne oma isa ja seetõttu sai Ehnaton troonipärijaks. Arutletud on küsimuse üle, kas Ehnaton oli enne ainuvalitsejaks saamist oma isa kaasvalitseja, ja võimaliku kaasvalitsuse pikkuseks on pakutud 2–12 aastat. Tänapäeval on kõige levinum seisukoht, et kaasvalitsust ei olnud ja et Ehnaton sai valitsejaks alles pärast oma isa surma.

Ta valitses 17 aastat ja suri aastal 1336 või 1334 eKr.

Oma valitsusaja alguses abiellus Amenhotep IV Nofretetega ning neil oli kuus tütart. Samuti arvatakse, et hilisemad vaaraod Tutanhamon ja Semenhkare olid Ehnatoni teiste naistega saadud pojad.

19. sajandil avastati Ehnatoni asutatud linna Amarna varemed. 1907 avastati ka Ehnatoni haud. Ehnatoni vastu tekkinud huvi suurenes veelgi pärast seda, kui Luksoris Kuningate orus avastati Tutanhamoni haud. 2010 tõestati DNA uurimise abil, et Tutanhamon oli Ehnatoni poeg.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]