Ehislõige

Kuldlõikega kolmes küljes raamat

Tsiseleeritud kuldlõige. J. Pontanus, "Opera", 1505

Marmoreeritud lõikepinnaga raamatud

Plokilõikele digitrükis negatiivis kantud tekst

Eeslõike salamaaling Toweri ja aasal jalutajatega

Ehislõige ehk lõikekaunistus, ka värvlõige on raamatuploki ühele või mitmele lõikepinnale kantud värv, maaling või muu dekoor. Ehislõikel on lisaks esteetilistele põhjustele ülesanne kaitsta raamatu lõikeserva määrdumise eest.

Tehnika

Ehislõige saadakse, kui ühele või mitmele valmis raamatuploki lahtilõigatud servale kantakse värvikiht (punalõige, marmorlõige), õhuke metallikiht (kuldlõige, hõbelõige, punakuldlõige), grafiidikiht, maaling vm. Pealekantav kiht ainet peab olema nii õhuke, et raamatulehed ei kleepu kokku. Värvi niiskelt pealekandmise mõjul paisuvad paberikiud ploki servas ja tihendavad ploki välispinda. Võidakse värvida vaid ploki ülakülg, mis on riiulis tolmule rohkem eksponeeritud, või kolm lõigatud külge: üla-, ees- ja alumine külg.

Ajaloost

Raamatu lõike kaunistamine oli tuntud juba varauusajal, mil mõnedele köidetele kanti teose pealkiri ka raamatuploki lõikepinnale (selline eeslõikele kirjutatud pealkiri on eeslõiketiitel), kuna veel polnud tavaline praktika hoida raamatuid riiulitel püstises asendis, selg vaataja poole. Kui tiitel kirjutati raamatu seljale, siis jäi plokilõikepind kaunistuste jaoks vabaks ja lõikele tehtud kaunistus muutis trükist omakorda väärtuslikumaks. Kasutati rohkelt eri materjale ja tehnikaid, nii värvitud lõiget kui ka plokipinnale maalitud ja templitrükis ornamente, vahel ka paigutatuna eelnevalt värvitud lõikepinnale, nii et ei leidunud kaht ühesuguse kaunistusega trükist.

Lõikekaunistuse tüübid

• Kuldlõige: selle puhul kaetakse raamatuploki küljed lehtkullaga. Tugevalt ja tihedalt kokkupressitud raamatuploki küljed lihvitakse siledaks ja poleeritakse, kaetakse lahjendatud munavalgest valmistatud liimainega ja kantakse nii ettevalmistatud pinnale lehtkuld. Pärast kuivamist poleeritakse pind ahhaadist silumisriistaga läikivaks.
• Hõbelõige: valmistatakse eelmisega sarnasel viisil, kasutatakse lehthõbedat.
• Tsiseleeritud kuld- või hõbelõige saadakse, kui pärast kuld- või hõbelõike valmimist ja poleerimist tsiseleeritakse või puntsitakse raamatuploki lõikepinnale ornament.
• Punalõige: tihedalt kokkupressitud raamatuploki külg või küljed kaetakse punase värviga.
• Punakuldlõige: valmistatakse samal viisil nagu kuldlõige, ent kullakihi alla jääb plokipinnale eelnevalt tehtud punalõige.
• Marmorlõige: raamatuploki servale kantakse marmorjas muster. Marmoreerimine toimub lamedas veenõus, mille pinnale lastakse marmoreerimisvärvid, neist segatakse traatidega veepinnale soovitud muster ning kastetakse raamatuploki külg ettevaatlikult sellesse nõusse. Marmorlõiget tehakse tänapäeval erandlikult ja harva, kuid 18. ja 19. sajandil oli see rohkem levinud.
• Maalitud plokilõige ehk eeslõikemaaling maaliti või kanti enamasti raamatuploki eesservale; selleks võis olla maastik, linnavaade või piiblistseen. Maaling võidi ka üle kanda maalitud paberilt, mis niiskeks tehtuna suruti vastu plokilõiget.
• Eeslõike salamaaling, üks maalitud plokilõike eriliike, valmistati nii, et maaliti veidi kaldu surutud raamatuplokile, nii et maaling ilmus nähtavale alles raamatu avamisel, kui lehed üksteise suhtes pisut nihkusid, kuid suletud raamatuploki serval jäi see nähtamatuks. Eeslõike salamaaling võis olla kahekordne, nii et ploki eri külgedelt vaadatuna olid pildid erinevad.
• Digitrükk-ehislõige on 21. sajandil kasutusele võetud lõikekaunistus, mis tehakse tööstusliku protsessina täisautomaatset spetsiaalselt raamatulõikele trükkimise tindiprinterit kasutades.