Egiptuse rahvatants

Ghawazi tantsijanna 1906. aastal

Egiptuse rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite abil.

Raqs Baladi

Teisisõnu beledi, ka balady ja beledy. Egiptuse naiste soolotants. See on nende võimalus pidudel ja tähtpäevadel, eelkõige pulmades end tantsuliselt väljendada. Raks baladit tantsitakse nii naiste pidudel, kui ka pidudel kus on mõlema soo esindajaid. Baladi on egiptuse raks sharqi üks peamisi vorme, mida iseloomustab enamasti ühe koha peal ja valdavalt puusadega tantsimine. Baladi tähendab tõlkes “maa” või “minu maa” või “minu küla” ning egiptuse linnavurle sõnavaras võib sellel olla kellegi/millegi kohta pisut halvustav tähendus.

Raqs al assayat

Raks al assayat tantsivad naised mänguliselt ja lustakalt mehi imiteerides, laval on neil sageli kohmakate bambuskeppide asemel peened ja naiselikumad, tihti läikiva materjaliga kaetud kepid. Tahtib on meeste võitlustants, milles osaleb tavaliselt kaks meest. Mõlemad, nii naiste kui meeste kepitants, on pärit Lõuna-Egiptusest, iidsest Ülem-Egiptusest, Saidi piirkonnast.

Raqs al Shamadan

Araabia keelest tõlgitult tähendab shamadan kandelaabrit ehk kõrget küünlaalust. See on egiptuse pulmapidustuste zeffa rongkäigu ajal esitatav tants, kus tantsija kannab peas põlevate küünaldega kandelaabrit.

Melaya Leff

Mänguline ja särtsakas tants, mis pärineb väidetavasti Aleksandriast (mõnedel andmetel ka Kairost). Melaya on suur must puuvillane sall, mida egiptuse naised tavatsesid kunagi kanda. Laval kasutatakse peamiselt sünteetilisest materjalist ja litritega kaunistatud melaya't. Tantsija kannab tihtipeale lühikest liibuvat kleiti ja kõrgeid kontsakingi. Melaya'ga saab ta varjata-paljastada oma naiselikku figuuri, samal ajal koketselt nätsu närides.

Ghawazi

Inglise keeles ghawazee on roma päritolu egiptlaste tants. Ghawazi all mõeldakse professionaalseid alamklassi tantsijaid, kes väliüritustel publiku meelt lahutavad. Tantsu omapäradeks on suured puusalöögid ja puusaliikumiste peale pandud väristused, õlaväristused, keerutused, pea kiigutamine, taha painutamine ja mõnikord ka maas tantsimine. Kasutatakse tihti ka tsimbaleid.

Haggala

Egiptuse tüdruku jaoks “suureks saamise” tants. Tüdruk on riietatud pikka kaftanisse (kogu keha kattev kleit), pea ja nägu võivad olla looriga varjatud. Tüdruk tantsib tagasihoidlikult väikeste sammude ja ¾ puusaväristustega meesterea keffafini ees. Tants on pärit Liibüast, kust jõudis Egiptusse immigrantide kaudu.

Fellahiin

Tähendab tõlkes 'põllumehed/maaharijad'. Fellahi tantsu tantsitakse samanimelise, tempoka, malfufi'ga sarnaneva rütmi järgi. Liigutused järgivad eeskätt muusika vokaalset osa ning peegeldavad enamasti põllutööliste igapäevaseid toimetusi, näiteks toidu korvi kogumine või kannuga vee võtmine. Naiste kostüümi juurde kuulub pikk lohvakas kleit, mille seelikuosa on tugevalt volangitud, ja peas kantav loor. Mõnikord kinnitatakse lisasall veel puusade ümber, et rõhutada puusaliikumisi.

Sha'abi

Lihtrahva tantsude ühisnimetus, mida tantsitakse suurtel pidustustel, näiteks pulmades, ning millel on natuke flirtiv iseloom. Ka tänapäeval Egiptuses väga populaarne muusikastiil kannab nime sha'abi, tegemist on väga maise ja rahvaliku, kuid mitte traditsioonilise muusikaga. Selle järgi tantsitakse klubides ja mõnikord kannab muusika endas poliitilist sõnumit ja ühendab teatud inimegruppe (näiteks negatiivse varjundiga pealkiri “I … Israel”). Sha'abi ei ole peen ja graatsiline nagu glamuurne raks sharqi, vaid maine, julge ja suhteliselt vallatu. Sarnane stiil on Põhja-Aafrika rai. See meeldib noortele, on julge väljendusega ja kaasakiskuv.